Eesti Köök ja külalised – Ilmar Taska

Mul on hea meel, et mind kutsuti kirjutama härra Ilmar Taskast. Vastasel juhul oleksin jäänud ilma meeldivast kohtumisest huvitava inimesega. Paljudele kindlasti tuttav eesti soost filmi-ja teatrimees on seekord taas Hollywoodis lavastamas. Eelmisel aastal töötas ta Londonis ja lavastas etenduse “Armastuse jõud”. Ta rääkis meile oma elust ja tegemistest. Vaatasin teda ja mõtlesin, et kui kõik inimesed oleksid nii kaasaegsed, nooruslikud ja positiivsed, siis oleks maailm veelgi ilusam paik. Kindlasti oli natuke raske nii põneva inimese lugu suruda 50 minuti sisse enne Eesti Köögi lõunasööki ning on seda veelgi keerulisem siin lühidalt kokku võtta.

Hr Taska alustas soojade meenutustega oma kooliaajast Westholmis, kus õpetati ka palju selliseid aineid mis tänapäeval enam vajalikud ei ole, näiteks nagu Nõukogude Liidu ajalugu. Ta arutas kui palju ajaloo raamatuid aja jooksul on ümber kirjutatud ning loodab, et tulevikus muutub ajalugu “sirgemaks” ja selgemaks.

Kuna 11 aastasele Ilmarile pioneeritöö ei imponeerinud, sattus ta lihtsalt niisama tänavatel hulkumise asemel Eesti Raadio poisteklubissse, kus kunagine kuulus eesti näitlejanna Salme Reek leidis, et ta võiks kaasa teha kuuldemängudes, kus esimene neist kandis hr Taska sõnul küll ajakohast, kuid veidi kummastavat pealkirja “Lenini naeratus”. Kuuldemängudes mängis ta paljude teiste tuntud näitlejate kõrval koos Ita Everi, Raivo Trassi jpt., kes muidugi noorele poisile olid väga suureks eeskujuks ja muljet avaldasid.

Järgnes filmiõpe Moskvas ning värskelt kooli lõpetanud noormehe esimesed tõsised tööülesanded Tallinfilmis kõrvuti tugevate tegijatega nagu Andrei Tarkovski, Olav Neuland, Grigori Gromonov ning seeläbi ka kokkupuuted nn. tolleaegsete kultusfilmidega.

Abielu rootslannaga viis Taska Rootsi, kus kuulus filmimees hakkas tööle teatris. Seal avanes võimalus luua midagi erutavalt moodsat ja avangardset, mis okupeeritud Eestis ei olnud senini võimalik. Ta arutles teatri ja filmi erinevustest : näiteks teatri puhul publiku otsesest tagasisidest.

Hetkel ongi Ilmar Taskat kutsutud lavastama West Hollywoodi, peale möödunud aastal Londonis lavastatud etendust, kus peaosa mängis väga kuulsa Hollywoodi näitleja Kate Winsleti õde Anna Winslet. Tulevikus loodab lavastaja, et on võimalik teha midagi koos õdedega. Ta peab neid mõlemaid väga andekateks näitlejateks.

Hr Taska näitas meile oma teatri- ning filmilavastuste treilereid ning tutvustas sisu, rääkis filmi tegemisest ja teatrilavastustest, sealjuures märkides inglise näitekirjanduse kõrget taste ja mainis, et London on teatrimaailma pealinn ning sealsest heast minekust sõltub lavastuse rahvusvaheline edu.

Eesti esimese erakanali asutajana meenutab ta taasiseseisvunud Eesti kasvuraskustes Kanal 2 loomist. Ta selgitas kanali loomise probleeme ning vaatas tagasi algusaastaile, mil puudusid Eesti enda teleseadused ja reklaamiseadused, nimetades seda keerukat ajaperioodi “metsikuks idaks”. Tana on Kanal 2 reitingute alusel enamvaadatud telekanal Eestis.

Nagu ikka igal huvitava elulooga inimesel on ka Ilmarile mõned lihtsad elutõed selgeks saanud ja tema elus on juhtunud palju naljakaid lugusid ja huvitavaid kokkusattumusi. Üks neist mida ta meile jutustas: Kui ta 1993 aastal Eestis esimest Hollywoodi filmi väntas, oli osatäitja Chad Lowe tüdruksõbrana kaasas Hilary Swank, keda Ilmar siis heameelega ära Pärnusse tahtis komandeerida, et energiline tütarlaps filmitegemist nii palju ei segaks. Nüüdseks on tütarlaps kaks filmiakadeemia auhinda võitnud, see näitlejannaga juhtunud seik on jäänud Ilmarile alatiseks meelde.

Ilmar Taska poeg Kristjan Taska on produtsent. 2004 aastal sai koos pojaga vändatud film “Täna öösel me ei maga”, soome mees filmistaari Peter Franzeni ning kuulsa eestlasest supermodelli Carmen Kassiga peaosades. Film tekitas Eestis vastuolilisi tundeid ja kriitikat. Kogenud härra märgib aga, et elus võitlused tulevad ja lähevad, ikka on kellelgi midagi öelda ja arvata.

Möödunud aasta sügisel esilinastunud “Hirmu Tiivad” on psühholoogiline  õudusfilm, mis valmis vastavalt tellimusele, kuigi ei ole filmimehe tavazhanr. Filmi kirjeldades jutustas ta, kuidas filmis hakkavad kõik psühhoanalüütiku patsiendid nägema sarnaseid unenägusid, millest kerkib küsimus, kas see on nägemus tulevikust või kollektiivse alateadvuse vili. Film on ajakohane, kuna läheneme aastale 2012, mil maailm teatavasti Maya kalendris lõpeb. Oodatakse tõsiseid muutusi, elu ei saa olema sama mis ta seni on olnud.

Hr Taska hoiatab et ka tema film ei ole mõeldud nõrganärvilistele. Ta rääkis kuulajatele filmitegemise tagamaadest, sellest kuidas töö võttegrupiga ja näitlejatega võib tihipeale olla palju lõbusam, kui film ise. Iga loominguline protsess arendab selles osalejaid.

Ilmar Taska on Holliwoodis teinud tööd ka teiste nimekate  filmitegijatega nagu Roman Polanski kes mangis tema poolt kirjutatud/toodetud filmis “Back in the USSR” ja Jack Lemmon (Oscarite gala segment).

Kohtumise lõpetuseks ootas filmi ja teatrimees kohalolijatelt küsimusi, mida tuli ohtralt. Küsimuse peale missugused eesti filmid on läbi aegade tema arvates parimad pakkus Hr Taska “Hukkunud alpinisti hotell”, “Viimne reliikvia”, “Hullumeelsus”. Samuti märkis ta ära erinevuse Euroopa ja Ameerika filmimaailma vahel. Euroopas ja Eestis antakse filmitegemiseks toetusrahasid, mis annab filmitegijatele teatud vabaduse eksperimenteerimiseks, võrdluseks USA-ga, kus filmid peavad ära tasuma ja on suur äri.

Ühel ilusal päeval loodan lugeda Ilmar Taskast paksu autobiograafilist raamatut. Inimesel, kes on elanud erinevatel kontinetidel, erinevate riigikordade ajal ja mitme suure rahva hulgas, on alati midagi öelda ja paljudele oma elu looga midagi õpetada.

Tekst Christel Strömberg, foto Reet Rand

Leave a Reply