Archive for May, 2014

Eesti kirikute altarimaalid

Sunday, May 11th, 2014
Ilusat suvepuhkust.
Kui sel aastal Eestisse lähete, siis astuge sisse ka kirikutesse, kus on näha palju kunstiväärtusi, nii vanu kui uusi. Sageli kiirustame mööda vaatamisväärsustest ja paikadest, märkamata nende  kunstiväärtust ja neis väljenduvat sügavust. Loodan, et järgnev juhatab paremini märkama ja nägema kirikutes olevaid vanu ja uusi kunstiväärtusi.
Viljandimaal Halliste taastatud kirikus on näha Eesti esimese moodsa altarimaali looja Jüri Arraku maali, mille ta 1980. aastate lõpul kiriku taastamise käigus kirikule kinkis.  
Jüri Arraku Halliste kiriku altarimaalis on mitu jumalikku elementi kokku saanud üheks harmooniliseks teoseks. Selle altarmaali põhivorm on risti kuju, mis koosneb neljast eraldi maalist. Selles altarimaalis on kokku võetud ristiusu põhialused oma lihtsuses ja/või keerukuses: Jeesuse lunastav ristisurm, Jumala õnnistav olemus, mis kutsub kõiki panema oma koormad Jumala kanda, ning Püha Vaim, kes meie sees elab ning meid juhib. Algul võõristati sellel Jüri Arraku kujutatud Kristuse tontlikkust, praegu aga juba kiideldakse: “Meil on Arraku altar!“ Nii on see kunstis olnud ennegi – alguses tundub uus võõristust tekitav, pärast alles mõistetakse selle sügavust.
Teiseks nüüdisaegse altarimaali külastuse sihtkohaks tuleks kindlasti valida Märjamaa Maarja kirik, mis II maailmasõja ajal kannatada sai. Taastatud kirikut kaunistab uus altar, mille arhitekt on Illar Kannelmäe, ning uus altarimaal, mis kujutab Kristust, Neitsi Maarjat ja Ristija Johannest. Teose on maalinud Eesti klassikalise maali traditsiooni hoidja ja edasikandja Uno Roosvalt 2003. aastal. Uno Roosvalt pälvis 2011. aastal Eesti maalikunsti kõrgeima auhinna, Konrad Mäe medali ja preemia, mis antakse välja üks kord aastas Eesti Maalikunstnike Liidu, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Kunstnike Liidu ühisel otsusel.
 
 
Description: uuno roosvalt.jpg
 
Tallinna külje all asub Rohuneeme kabel, mis on taastatud rannarootslaste stiilis ülesehitatud puukirikuna. Kabelis on kunstinäitusi korraldatud regulaarselt, kuid nüüd on siin oma altarimaal. Kunstnik on Andres Tolts. Ta ei ole lähtunud välja kujunenud kaanonitest, kuid keskkonnatundliku kunstnikuna on leidnud hea lahenduse. Oma triptühhonis on ta arvestanud kiriku interjööri, kasutades kasepuud, millest on valmistatud ka kabeli pingid. Risti motiiv on äratuntav, kuid kunstniku enda sõnul ei tahtnud ta kujutada Kristuse kannatusi. Selle asemel on kompositsiooni keskmes lihtne maastikumaal, kus kauguses kumab saar, tõenäoliselt Aegna. Kõik kokku – kabel, kalmistu selle ümber ja Toltsi maal – loovad intiimse keskkonna. Ristikujuline kolmest osast koosnev maal on hea näide moodsast kunstist, lastes kõnelda perspektiivil ja igavikul.
 
Description: Kaarli-fresko-006.jpg
Ei saa mainimata jätta ka veidi kaugema aja tagust kunstnikku, kelle tööd on lihtsalt nähtavad ja äratuntavad mitmel pool Eestis. 1879 maalis Johann Köler Tallinna Kaarli kiriku eesti kogudusele kingituseks fresko "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete…''. See teos on tähtis mitmes mõttes. Tegu on esimese monumentaalmaaliga Eesti kunstis ja Johann Köleri ainukese freskoga. Ühtlasi oli see Köleri nii-öelda läbimurdeteos, sest nimelt tänu sellele toonases ajakirjanduses väga head vastukaja leidnud freskomaalile sai seni rahvusliku liikumise tegelasena tuntud Köler lõpuks Eestiski kunstnikuna kuulsaks. Vähem teatakse tema loodud altarimaali Tartu Peetri kirikus. Imeilus altarimaal kutsuva Kristusega valmis Johann Köleri pintsli all aastal 1897. Johann Köler on maetud oma kodukoha lähedale Suure-Jaani kalmistule.
 
Ülaltoodu on vaid murdosake kunstist, mis Eesti kirikutes tallel on ning vaatajaid ootab. Jüri
Arrakut lõpetuseks taas refereerides: „Kui pilvitul, pimedal augustiööl lamada selili heinamaal ja vaadata tähistaevast, siis avaneb meile üks osake suurimast Loomingust, pilt, mis on inimest läbi aastatuhandete lummanud, ja tundub, et see tunnetuslik pilt on kõigi uskumuste ema. Pilt tähistaevast loob sõltuvustunde Igavikust, seega Jumalast.“
 
Loodan, et kõigil on võimalik lamada selili heinamaal ja osa saada teeliste kirikute suveprogrammist. Kirikutes on saadaval raamatuke "Teeliste kirikud", mis annab informatsiooni kirikute kohta, mis on suvel lahkelt avatud sisseastumiseks, kui sõidate ringi Eestimaal. Informatsiooni saab ka selle kohta, millistes kirikutes pakutakse ööbimiskohta, ning selle leiab siit: kliki!
Head otsimise ja leidmise rõõmu Eestis reisides.
Tekst Ave-Miina Eberhard