Archive for November, 2012

Eesti rahvakalender – november

Monday, November 5th, 2012

 

9. november – mardilaupäev
Mardipäev on tähistab hingedeaja ja välistööde lõppu. Sealtpeale hakkasid naised tegema tubast käsitööd, mehed läksid metsatööle. Mardipäeva üks olulisimaid kombeid on mardikskäimine. Algselt oli see vaid meeste komme, kuid 19. sajandi lõpul võisid osaleda juba ka naised. Mardilaupäeval maskeeriti end mardipereks ja käidi majast majja: lauldi, tantsiti, mängiti, küsiti teadmisi, koguti ande ja jagati õnne.
Võta sinagi täna sõbrad kokku, riietuge tagurpidi kasukatesse, määrige nägu tahmaga kokku, pange takust habemed ette ja minge mardiõnne viima. Enne pead muidugi end rahvakalendri abiga kurssi viima, kuidas mardijooksmine täpselt käib: mida laulda, kuidas tantsida ja milliseid mänge mängida. Andide (varem oldi rõõmus igasugu toidu üle, tänapäeval oodatakse rohkem komme, küpsiseid) eest tuleb ikka vaeva ka näha!

24. november – kadrilaupäev
Sandiskäimise komme on lisaks mardipäevale väga oluline ka kadripäeval. Kui mardid olid mustad, karvased ja koledad, siis kadrid enamasti just ilusad ja valged. Kadrid olid naisterahvad ja tüdrukud – tavaliselt Kadriema koos kadrilastega – , kes ehtisid end looride, sukkade, valepatside ja muu ilusa kribu-krabuga. Kadrid tõid karjaõnne, eriti just lambaõnne, mistõttu kontrollisid kadrid pere tüdrukute käsitööoskust. Esitati ka mõistatusi ja lauldi ning tantsiti nagu mardiskäimise ajal. Õnne tõi ka see, kui kadri toas nurka „pissis“ ehk vett pritsis.
Kadripäeval on põhjust sõbrannad kokku koguda ja end teistmoodi ilusaks ehtida kui tavaliselt: kardinast loor pähe ja peediga põsed punaseks. Kampa võib võtta ka noormehed, kelle naiseksmaskeerimine kindlasti palju elevust toob!

30. november – andresepäev
Andresepäeval jätkub sügisene sandiskäimise komme, kuid mehelikud andresesandid on siiski vähem levinud kui sarnased mardisandid. Andresepäev on aga esimene talvistest tähtpäevadest, mil tegeldi ennustamisega. Unes võis näha oma tulevast kaasat. Kirjuta erinevad nimed väikeste paberitükkide peale, rulli need kokku ja torka voodi alla. Tulevase kaasa nimi on paberitükil, mis hommikuks sirgu tõmbab!

Koostas Karin Kuljus

Kes on pildil?

Monday, November 5th, 2012

 

Valdur Kaskla sündis 22. märtsil 1935 Sõrve säärel Torgus. Kuueaastaselt, 1941. a küüditamisel kaotas ta isa. Kui vene väed 1944. a uuesti Eesti vallutasid, põgenes tema tubli ema koos nelja väikese pojaga Saksamaale. Seal leidsid nad elukoha Briti tsooni põgenikelaagris, kus Valdur käis algkoolis ja lõpetas gümnaasiumi 1. klassi Lingenis. Kirikute Liidu vahendusel avanes 1950. a võimalus USAsse emigreerida, kus nende lõplikuks koduks sai Los Angeles.

Kõik poisid käisid siin oma koolitee. Valdur valis oma õppealaks inseneriteaduse ja tema erialaks sai ehitiste maavärisemiskindluse taastamine.

Valdur on kohalikus eesti ühiskonnas alati aktiivne olnud. Alates Noorte Klubist, võttis ta osa spordi, rahvatantsu, laulukoori ja kirikujuhatuse tegevusest. Ta on olnud kaua meie Los Angelese eesti teatri näitleja ja direktor. Tema suurim panus on olnud Eesti Maja esimehena, hoides alal me kõigi ühist kodu.

Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul esimehena korraldas Valdur 1989. a Lääneranniku Eesti päevad Los Angeleses.

Tema tööd kannab edasi poeg dr Edgar Kaskla ja kolm pojapoega, kes kõik on lõpetanud Eesti täienduskooli ja valdavad vabalt eesti keelt.

 

Valdur Kaskla was born on March 22, 1935 on Sõrve Peninsula, Torgu, Saaremaa, Estonia.  He lost his father during the 1941 deportations.  When the Russian Soviet forces once again occupied Estonia in 1944 his mother and her four sons fled to Germany where they lived in the British Zone in a Displaced Persons Camp.  There Valdur attended grade school and completed his first year of high school in Lingen.  In 1950 an opportunity arose under the auspices of the League of Churches for the family to emigrate to America where they settled in Los Angeles.  There all four boys completed their education.  Valdur chose engineering as his profession, specializing in earthquake reinforcement for buildings.

Valdur has always been active in the local Estonian community.  Beginning with the Youth Club he participated in sports, folk dancing, singing in the choir and being a leader in the church.  He has long been a member of the Los Angeles Theatrical Troup as an actor and director.  His greatest contribution has been as president of the Estonian House, preserving our collective home.  In 1989 as president of the West Coast Estonian Organizations, he organized the West Coast Estonian Days Festival in Los Angeles. 

His son, Dr. Edgar Kaskla, continues Valdur’s work, along with Edgar’s three sons, who have all graduated from the Los Angeles Estonian School and speak Estonian fluently.