Archive for October, 2012

ANTTI ANDREIMANN – SUKELDUMINE KUI SUUR KIRG

Wednesday, October 24th, 2012

Oktoobrikuu Eesti köögi külaliseks oli Antti Andreimann.Antti ja abikaasa kolisid Los Angelesi käesoleva aasta veebruaris ning ei ole seni oma otsuses kahelnud. Ametilt on Antti programmeerija ning Eestis tegutses ta pikemat aega ka õppejõuna.

Ettekande teemaks oli "Sukeldumine kui suur kirg".

Antti jõudis sukeldumiseni umbes 6 aastat tagasi kui puhkusel olles ei pakkunud päikese nautimine ja liival peesitamine enam piisavat väljakutset.   Tema kõige huvitamaks kogemuseks on olnud sukeldumine Salem Expressi vrakile, mis oli samuti ka väga emotsionaalne kogemus seoses laeva ajalooga.  Kõige ekstreemsem kogemus on olnud sukeldumine Osmussaare meteoriidi kraatrisse kui tekkisid probleemid veepinnale tõusmisel.

Los Angeleses on Antti sukelduma jõudnud kahjuks vaid paar korda, kuid ka siinsetes vetes on kindlasti piisavalt huvitavaid väljakutseid! Sukeldumise eesmärkidest ehk niipalju, et sukeldumisega tegeletakse nii tööstuslikul kui meelelahutuslikul otstarbel.   Hobisukeldumise eesmärgiks on floora ja fauna avastamine, kuid samuti ka vrakkide ja koobaste uurimine, mis harilikult nõuavad kõrgemat tehnilist taset.  Eestis tegeletaksegi peamiselt vrakisukeldumisega kuna vesi on külm ja veealune nähtavus on halb. 

Mõned huvitavad faktid ettekandest:

–   Kellel huvi on, siis põhiline nõue on et võhma oleks; spetsiifilist trenni teha ei ole vaja!

–   Selleks et näha värvilisi taimi ja loomasid tasub minna soojadesse ja külmadesse vetesse.  Seal on ka veealune nähtavus väga hea! Vahepealse temperatuuriga veed on harilikult halva nähtavusega ja värve on vähe!

–    Vee all olles ei tasu katsuda seda, mida ei tunne.  Nii mitmedki taimed kui loomad võivad mürgised olla!

– Kui olete juba kõrgemale tehnilisele tasemel jõudnud, siis tasuks meeles pidada, et vrakisukeldumisel ei ole mõtet vrakki siseneda.  Seda seetõttu, et halva nähtavuse tõttu ei ole võimalik teada, mis ees ootab.

–  Kui on tekkinud huvi, siis ainus varustus, mida soovitaks endale soetada, on lestad, mask ja wetsuit.  Kõik muu on võimalik rentida.

–   Kindlasti tasub endale muretseda sukledumisele spetsiifline kindlustus – DAN.

–   Lõpetuseks, leidke endale sõber, kellega koos sukelduda ning keda usaldate, et hädakorras ta teid kindlasti ka aitaks!

Head sukeldumist!                                                                                                    

 Kristel Suur

Eesti rahvakalender – oktoober

Monday, October 15th, 2012

 

14. oktoober – kolletamispäev
Kolletamispäeva kohta ei olegi palju öelda. Põhiline, mida selle päeva kohta vanarahvas rääkinud, on see, et tolleks päevaks muutuvad puudel lehed kollaseks.
Vaata aknast välja või veel parem, mine parki jalutama, et veenduda, kas see tõesti nii on.

26. oktoober – midruskipäev
Midruskipäeva – esivanemate mälestamise päeva – on tuntud peamiselt Ida-Eestis. On teada, et siis valmistati paremaid toite ja kaeti laud koju oodatavate vaimude vastuvõtuks. Ka oli kombeks kalmudel söömas käia. Enne lasti surnud süüa, oodati vaikselt, siis asuti ise toidu kallale.
Midruskipäeva puhul võiksid sinagi oma kadunud esivanemaid meeles pidada. Kui kalmul söömise komme võõras on, võiksid kasvõi kodus küünla süüdata ja kallitele kadunutele mõelda.

28. oktoober – simunapäev
Simunapäeva iseloomustab vanasõna: Siim teeb sillad soode peale. Arvati, et kui jäised sillad tehtud, saab Mart maale tulla.
Õige aeg oleks hakata harjutama uisutamist. Õues seda vast veel teha ei saa, aga sisehallides küll. Siis on hea südatalvel järvejääl oma oskustega hiilata.

29. oktoober – nahtsipäev
Nahtsipäev on Setu aladel levinud püha, mil kutsuti külla sugulasi. Tihti kujunesid nahtsipäeva pidutsemised kolmepäevasteks. Kindlat nahtsepäeva toitu pole teada, aga üks mis kindel, viin pidi laual olema. See aitas ka laulu üles võtta, millega kostitajaid tänati.
Millal sina viimati sugulasi külla kutsusid või ise neil külas käisid? Viina ju jooma ei pea, aga juttu vesta on niisamagi tore.

Kes on pildil?

Monday, October 15th, 2012

 

Agnes Palango sündis Lääne-Ristil, Piirsalu vallas 16. märtsil 1923. a.

1944. a septembris põgenes ta koos abikaasa Viktoriga Eestist nõukogude okupatsiooni eest. Nad elasid esialgu mõne aasta Rootsis, kus sündis poeg Toivo.

Kuna Rootsi tundus liiga nõukogude-sõbralik, siis otsustasid nad ette võtta julge merereisi suunaga Ameerikasse. Nende väike laev tunnistati aga edasisõiduks ookeanikõlbmatuks ja nii pidid nad elama poolteist aastat enne Iirimaal, kui said võimaluse asuda USAsse 1951. a septembris.

Siin lõid nad kodu Los Angeleses. Agnes on olnud aktiivne Los Angelese eesti naisklubis, koguduse juhatuses ja seenioriklubis.

Agnes on tuntud käsitöökunstnik ja tema tööd on ka Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Poeg Toivost on saanud ümbermaailmapurjetaja.

Agnes Palango was born in Laane-Risti in Piirsalu parish on March 16, 1923.  She escaped from Soviet occupied Estonia in September 1944 with her husband, Viktor.  For some years they initially lived in Sweden where their son Toivo was born. 

Because Sweden seemed to be overly friendly toward the Soviet Union, they bravely undertook to cross the Atlantic Ocean in order to emigrate to America.  Unfortunately, their small ship was deemed unfit for the ocean crossing, forcing them to spend a year-and-a-half in Ireland before finally getting the opportunity to sail to America in September of 1951. 

They established their residence in Los Angeles. 

Agnes has been active in the Los Angeles Estonian Women’s Club, church leadership and the Seniors’ Club.  Agnes is a well-known handicraft artist and her works are on display at the Estonian National Museum in Tartu.  Her son, Toivo, is a sailing vessel enthusiast navigating the world’s oceans.