Archive for September, 2011

Terminaator. Minu muinasjutumets

Friday, September 30th, 2011

“Terminaator” esineb Los Angelese Eesti Majas 30. septembril!” Peale sellise uudise kuulmist pidin peaaegu teelt välja sõitma! Kaheksateist päeva postitasin Terminaatori laule Facebookis, et ka teistega seda ärevust jagada ja kontserdini jäänud päevi lugeda.

“Terminaator” sai alguse minu kodukandist Nõmmelt, kus Jaagup Kreem juba 1987. aastal ansamblit tegema hakkas, olles ise alles seitsmendas klassis. Tuntumaks sai “Terminaator” Eestis 1992. a, kui esineti Rock Summeri pealaval. Selleks ajaks olin mina 8aastane ning elasin “Terminaatorile” juba väga kaasa. Mäletan, et kleepisin postreid oma toa seinale, mida “Meie Meele” noorteajakirjast välja rebisin. Raadiost lindistasin kassetile nende laule, käisin Tallinnas välismi-nisteeriumi maja katusekontserdil ja ka tuuride kontsertidel käisin. Olin kohe ikka päris fänn! Iga laul ja album, mis välja tuli, oli alati just samahea kui eelmine!
Läbi aastate on nende laulud olnud justkui minu elu “soundtrack”. Laulud on elust ja kogemustest, mida isegi olen tunda saanud. Nende muusika ja sõnad on justkui armumine. Kõigepealt kuuled meloodiat, siis kohtad kedagi ja tekib vastastikune keemia, ja siis tulevad sõnad, kui kedagi juba tundma õpid – ja oledki armunud! Nii ongi nende muusika mind haaranud algusest peale, meloodiast sõnadeni – see on lihsalt täiuslik.
Lõpuks jõudiski kätte see aeg, et läbi aastate kõige lemmikum “Terminaator” saabus Los Ange-lesse. Eesti Majas kogunemine ja ansambliga kohtumine algasi 30. septembri õhtul. “Terminaator” pani hääled sisse, kuigi publikut oli vähe. Isegi Jaagup lavalt manitses: “Öelge siinsetele eestlastele, et nad ikka Eesti Majja tuleksid!”
Tal oli ju õigus, sest siin saame kõik koos kodumaad jagada ja nautida ning üksteist toetada. Sel-legipoolest tegi “Terminaator” just samahea sõu, nagu oleks olnud tuhandeid kuulajaid. Jaagup, Henno, Taavi ja Roland olid tõelised rokisuperstaarid ja esitasid 18 väga head laulu. Nagu alati, jätsid nad meid soovima lisalaule. “Muinasjutumetsa” laulu ajal tuli ka Tanel Padar tausta laulma, mis oli kontserdil üks vahva hetk. Kõige lõpuks tuli Brad Jurjens kitarri rebima “Termika” lahedale rokilaulule “Viski”. See oli mega esitus!
Kõik kokku oli justkui minu muinasjutumets. Olen nii tänulik ja õnnelik, et nad siin käisid ja et lausa sellist erakontserti saime nautida, lõpuks “Terminaatoriga” ka “meet and greet” teha, nagu Jaagup ütles. Kõige tipuks on nad niivõrd lahedad eesti poisid kõik!  

Katre Keinast Kitchen

Balti-Ameerika Vabadusliidu 30. aastapäeva tähistamine Los Angeleses

Monday, September 12th, 2011

Jäänud veel üks samm, lühikene samm…

Nii kõlas me laul 20 aastat tagasi, kui Eesti taastas iseseisvuse. On jälla aeg selg sirgu lüüa ja heita endalt orjarüü … nii laulis iga eestlane ja uskus sellesse,  hoidis seda usku läbi nende segaste 80-ndate lõpu- ja 90-ndate algusaastate.
Can culture hold people together? See on olnud küsimus ja on ka praegu. Ja vastus on et saab küll. Balti rahvad hoidsid kokku, väljendasid oma arvamust läbi sõnade ja laulude, mitte läbi vägivalla ega jõu. See toimis ning üheskoos saavutati vabadus.
Sama tugevalt, kui eestlased, lätlased ja leedulased kodudes, uskusid ka need, kes välismaal paguluses, et Balti riigid saavad taas kord vabaks. Tung kodumaa heaks midagi ära teha, on olnud alati võõrsil olnute meeltes ja tänu sellele loodi 1981.aastal Baltic American Freedom League (BAFL).

13.augustil tähistati liidu 30. aastapäeva Los Angelese Leedu Majas. Banketile oli külalisi saabunud 140 ringis, valdavalt küll leedulased ja lätlased, aga oli ka paarkümmend eestlast. Olin üllatunud, et meid nii vähe sel õhtul kohal oli, ja ka veidi pabinas kui mõtlesin õhtu lõpu poole plaanitud hümni laulmisele. On meil piisavalt lauluhääli koos? Kohati on see mõistetav, meid on juba rahvaarvult siin vähem kui naaberrahvaid, samas aga, ma oleks hea meelega tahtnud näha suuremat tähelepanu ning toetust liidu tegevusele.
Õhtujuhiks oli kuraasikas Kestutis Reivydas, kes hoidis meeleolu üleval oma hoogsate žestide ja teravate naljadega. Saime kuulda läbi tabava huumori, mis tunne on elada leedulase nahas, lätlase, või eestlase. Paras ports naeru kulub alati marjaks ära ja ei tee ka sugugi halba kui suudame seda aegajalt iseendi kulul teha.

BAFL asepresident Dr. Hendrik Leesment tutvustas liidu juhatuse liikmeid ja VIP külalisi. Järgnes tervitus  president Imants Leitis’e poolt. Oma tervituses tänas Hr. Leitis kõiki kes on toetanud Balti riikide iseseisvuse taastamist ja vabaduse säilitamist. Rääkis põgusalt liidu saavutustest ja tulevikuplaanidest.

Peale maitsvat õhtusööki esines Leedu meesansambel Tolimi Aidai. Kuna oli laupäeva õhtu siis ei hoitud end tagasi, ansambli hoogne esinemine kruvis saalis rahva meeleolu lakke ja lisalugusid tuli aga järjepanu esitada. Ei saa salata, meie lõunanaabrite temperament võib olla nakatav.

Oli kätte jõudnud hetk tunnustada neid, kes on oma tõhusa tööga märkimisväärseid saavutusi teinud liidu tegevuses. President Imants Leitis andis üle BAFL presidendi auhinna (BAFL President’s Award) Dr.Hendrik Leesment’ile. Dr.Leesment astus liitu 1983.aastal, juhatuse liige alates 1992.aastast. Dr.Leesment’iga hiljem vesteldes uurisin miks on oluline et Balti-Ameerika Vabadusliit jätkab oma tegevust veel täna, 20 aastat peale iseseisvuse taastamist? Mis on liidu hetke prioriteedid? Dr.Leesment rõhutas et meie ise ju teame, et Balti riigid olid vabad, ja vabaks peavad alati jääma, enamus maailmast seda ei tea, ning aksepteeris Nõukogude Liitu, nägemata selles vägivaldset okupatsiooni. Venemaa on me naaber, me teame kui ettearvamatu ta võib olla, teda ei saa usaldada. Venemaa on kohati aga tundlik avaliku arvamuse üle ja loodab et sellised kodanikeliidud kaovad ära. Liidud kellel on arvamus, julgevad seda välja öelda ja oskavad seda edasi suunata vajalikele poliitilistele gruppidele. Kuna USA senatis inimesed tihti vahelduvad, siis on lobby-töö pidev. Tuleb tutvuda uute kontaktidega ja oma liidu tegevust tutvustada, et sündmuste tulipunktil mõjukate isikute toetus tagada.  Aktuaalseks teemaks hetkel on Venemaa idee ehitada gaasitorud läbi Balti riikide Läänemerre, et siis Euroopasse gaasi tarnida ja turgu kontrollida. Paraku ei hooli Venemaa ei keskkonnast ega nendest riikidest keda see projekt saastaks. Leedulased tegelevad läbirääkimistega et okupeeritud Königsberg (Kaliningrad) tagasi Leedu valdusse saada.

Ma kirjutan siia vaid mõned näited projektidest, millega BAFL tööd teeb, aga ma tean, et nende töö siin ei ole ammugi mitte lõppenud. Kas ei ole mitte meil nooremal generatsioonil aeg rohkem tähelepanu hakata pöörama taolistele küsimustele? Õppida vanematelt, et siis ühel päeval seda tegevust jätkata?
Banketi peakõnelejaks oli kutsutud Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. BAFL president Imants Leitis autasustas Hr.Kelamit Balti vabaduse auhinnaga (BAFL Baltic Freedom Award). Tunne Kelami nimi ei vaja tutvustamist, me kõik teame tema hindamatut panust Eesti iseseisvuse taastamises. Hr.Kelam avaldas tänu kõikidele paguluses elavatele leedulastele, lätlastele ja eestlastele, kelle pidev lobby-töö Balti riikide vabastamise kohta kandis vilja 1980-ndate lõpuaastatel, kui saavutati mitmete mõjukate poliitikute toetus. Ilma taoliste väikeste kodanikeliitudeta üle kogu maailma oleks vabaduse taastamine olnud palju raskem, kui mitte võimatu. Oma kõnes peatus Hr.Kelam põgusalt ajaloo sündmustel, mis tol kriitilisel hetkel aset leidsid, mainides et esimestel demonstratsioonidel 1987.aastal ei nõutud mitte vabadust, vaid tõde. Mis juhtus 1939.aastal? Kas oli see liit, kuhu Eesti, Läti ja Leedu seoti, seaduslik ja vabatahtlik, nagu meile õpetati koolis, või oli see vägivald? Rohkem kui 20 Ameerika senaatorit olid saatnud Venemaa presidendile Gorbatšovile kirja, soovitades tal ellu viia avalikustamise poliitika (vene k. glasnost). Uus poliitika lubaks vabalt pidada poliitilisi demonstratsioone ja annaks sõnavabaduse. Selle kirja taga olid Balti riigid ja pagulasorganisatsioonid. Selle taga oli kodanike initsiatiiv ja meeskonnatöö.
Balti riigid on Euroopa Liidus. Mis on me järgmine ülesanne? Hr.Kelam mainis, et Europarlamendi saadikuna töötades on tunne nagu alustaks jälle algusest. Tutvustada tuleb meie riiki, meie ajalugu, kes me oleme ja kui oluline on, et teised samuti mõistaksid Balti riikide tähtsust Euroopas. Euroopa Liit on aru saanud, et ei saa ajaloo sündmustes enne selgust, kui ei teata tõde. Euroopa Liit on tunnistanud, et see mis toimus, oli vägivaldne terror ja Balti riigid on kommunismi ohvrid. Meie kohus on tutvustada Balti riike maailmale. Meid on väga vähe ja seega peame hoidma kokku, iga kodaniku initsiatiiv ja toetus on oluline. Vaprus ja julgus viib meid vabaduseni.

Laulu oli selleks õhtuks rohkemgi plaanitud. Et ka leedukad on tõsised vastased laval, seda saime juba kogeda, nüüd tuli vaid omapoolne panus anda. Maarja Meriste Kivi (esineja nimi Marya Roxx) võrratut laulmist olen ma sel aastal mitmel üritusel kuulda saanud ja olin päris põnevil kuidas me naabrid ta vastu võtavad. Klaveril oli Maarjat saatmas Kaie Pallo ja kitarril Becky. Pärast paari noodijuppi oli rahvas lummatud ja Maarjat enam lavalt minema ei tahetud lasta.
Õhtu viimaseks meelelahutuseks oli õnneloos. Õhtujuht Kestutis Reivydas loosis mitmed suveniire ja maiustusi Eestist, Lätist ja Leedust.
Jõudiski see tore õhtu lõpule. Hümni laulmiste aeg. Alustati Eesti hümniga. Mu kartus hajus hetkega kui kuulsin et kogu rahvas laulab meie hümni selgelt ja kõlavalt nagu oleks see nende emakeeles. Meeldiv äratundmine tuli sisse, kas see ongi see vägi millest me laulnud oleme, ühisel nõul, ühisel jõul, me suudame kõik.

Artikli autor Karin Kuljus