Archive for August, 2010

ANNA-LIISA PÕLD SAI JAGU 23-AASTASEST UJUMISREKORDIST / Anna Liisa-Põld Shatters 23-Year Swimming Record

Saturday, August 14th, 2010

Anna-Liisa Põld – eesti tüdruk maailma vetes.

Meie Los Angelese lapsed on suureks kasvanud ning asunud maailmas endile nime tegema. Ujuja Anna-Liisa Põld püstitas hiljuti Gainesville’s toimunud ujumisvõistlustel isikliku rekordi 200m liblikujujmises ajaga 2.16,61. Selle tulemusega kustutas ta Eesti rekorditabelist seal 23 a püsinud rekordi. Anna-Liisa, keda Los Angelese eestlased mäletavad rõõmsameelse lapsena kooli jõulupeol jõuluvanale kassetmagnetofonil koju jäänud haige õe jõulusalmi mängimas, oli rõõmuga nõus meiega oma ujumismaailma jagama.
Anna-Liisa on sündinud Eestis. Tema pere kolis Kaliforniasse 1992 a, kui Anna-Liisa oli napilt kahene. Anna-Liisa on eeskujulike hinnetega lõpetanud Los Angelese Eesti Täienduskooli. Kuigi valdava osa oma elust on ta elanud USAs, peab ta end labi ja lõhki eesti tüdrukuks.

Kes on Anna-Liisa Põld?
Ma olen väga normaalne peaaegu 20-aastane tüdruk, kelle juuksed on alati märjad ja kelle nahk alati lõhnab kloori järele. Ma olen tütar, õde, sõber, õpilane, ujuja ja optimist.

Millised on sinu mälestused Los Angelese eesti majast?
Minu lemmik mälestus on eesti maja jõulupidu. Iga aasta ma ootasin seda päeva. Ma õppisin salmi jõuluvana jaoks selgeks ja valisin ilusa kleidi mida kanda. Kõik olid sellel päeval nii rõõmsad ja kenad. Saal oli ilusasti kaunistatud suure jõulupuuga ja mõnusad eesti söögi lõhnad olid õhus. Peale seda ma mäletan, et mul meeldis eesti majas käia. Kõige rohkem meeldis mulle rahvalaule õppida (isegi kui ma laulsin väga kehvalt:)).

Kui vanalt sa ujuma õppisid? Millal sa esimest korda tundsid, et sul on potensiaali ujujana ilma teha?
Mulle on alati vesi meeldinud. Ma ei mäleta aega kui ma ei olnud kuskil vees, kas ookeanis või basseinis. Ma hakkasin võistlema kui ma olin 10 aastat vana. Läbimurre toimus suvel pärast mu teist aastat keskoolis, kui ma olin 15. Ma ujusin isikliku rekordi igal võistlusel ja sain palju kiiremaks kui ma oleks kunagi unistanud. Siis ma sain aru, et kui ma ei karda rasket tööd, võiksin ma päris hea olla.

Äsja purustasid 23a taguse eesti ujumisrekordi. Mis on sinu järgmine siht?
Praegu ma hakkan vaatama Londoni Olümpiamängude poole. Hetkel ma võtan paariks nädalaks basseinist puhkust. Järgmised kaks aastat on kindlasti vaga intensiivsed ja mu kehal ja hingel on vaja rahu. Mu kaugem eesmärk on ujuda OM’il ja püstitada isiklikke rekordeid.

Kuidas sa jagad oma aega kooli ja ujumise vahel?
Ma olen nüüd ujunud 10 aastat ja olen lihtsalt ara harjunud oma kiire eluga. Kui ma olin 14 ja hakkasin trennis käima mitte ainult pärast kooli, aga hommikul ka, siis oli mul aja jagamisega raskusi. Mul on nii, et ükskõik mida ma teen, ma tahan seda teha nii hästi kui võimalik. Ma ei ole kunagi lubanud ujumisel kooli segada voi koolil segada ujumist.

Mida sa sooviksid öelda kõigile eesti noortele, kes elavad väljaspool Eestit?
Ma sooviksin neile, et nad ei unustaks emakeelt. Seda on liiga lihtne teha ja jube raske uuesti omandada. Eestlasi on nii vähe maailmas, võrreldes näiteks ameeriklastega. Meie keel on väga kallis ja kui me oma keele ära unustame, siis me oleme kaotanud ka vaga suure osa endast. Ära häbene eesti keelt rääkida, isegi kui teed vigu. Ja lõpetuseks, alati usu ise ennesese. Kui keegi ütleb sulle, et sa ei saa, et midagi ei ole võimalik, siis ära solvu. Naerata ja näita neile, et neil ei ole õigus.

Reet Rand
Los Angelese eestlane

Our Los Angeles children have grown up and gone on to make a name for themselves. At Gainesville’s recently held competition, swimmer Anna-Liisa Põld set a personal record in the 200m butterfly event with a time of 2.16,61. With that achievement, she erased a 23-year old record from Estonia’s record books. Anna-Liisa, whom Los Angeles Estonians remember as a cheerful young girl at an Estonian School Christmas party playing a tape recording for Santa Clause of her sister who had remained home due to illness, was happy to share her life in the world of swimming.
Anna-Liisa was born in Estonia. Her family emigrated to California in 1992 when Anna-Liisa was barely two years old. Though she’s live most of her life in the USA, she considers herself through and through an Estonian.

Who Is Anna-Liisa Põld?
I’m a very normal, nearly 20-year old girl whose hair is always wet and whose skin always smells of chlorine. I’m a daughter, sister, friend, student, swimmer and optimist.

What are your favorite memories of the Estonian House?
My favorite memory is the Estonian House Christmas party. I waited for the day every year. I memorized a verse for Santa Clause and chose a pretty dress to wear. Everybody was so nice and happy on that day. The ballroom was beautifully decorated with a large Christmas tree and the air was filled with wonderful aromas from the kitchen. In addition, I remember that I just liked to go to the Estonian House. Most of all, I enjoyed learning Estonian culture and folk songs (even though I sang very badly).

At what age did you begin to study swimming? When did you first discover that you had a talent for swimming?
I had always liked the water. I can’t remember a time when I wasn’t in the water, either in the ocean or a swimming pool. I began to compete as a 10-year old. My breakthrough came after my second year in secondary school, when I was 15. I swam a personal record in every meet and got much faster than I ever dreamed possible. I then realized, that if I wasn’t afraid of hard work, I could become pretty good.

Recently you broke a 23-year Estonian swimming record. What is your next goal?
At this time I’m looking toward the London Olympic Games. At the moment I’m taking a couple of weeks off away from the pool. The next two years are definitely going to be very intense and my body and soul need some peace. My more distant goal is to swim at the Olympic gamesand set some personal records.

How do you split your time between school and swimming?
I’ve now been swimming for ten years and have simply become accustomed to this fast life of mine. When I was 14 and began training, not only after school but also early in the morning, apportioning my time was difficult. I’m one of those people who, no matter what I’m doing, I want to do it as well as I possibly can. I’ve never allowed swimming to interfere with school nor school to interfere with swimming.

What would you like to say to all young Estonians living outside of Estonia?
I’d wish they’ll never forget their mother tongue. That’s too easy to do and very difficult to relearn. There are so few Estonians in the world compared to, for instance, Americans. Our language is very dear to us and if we forget it, then we’ve also lost a very large part of ourselves. Don’t be embarrassed to speak Estonian, even if you make mistakes. Finally, always believe in yourself. If anybody tells you that you can’t accomplish something, don’t be insulted. Laugh and show them just how wrong they are.

Reet Rand
LA Estonian