Archive for April, 2010

ANGELIKA NARISE AKTUSEKÕNE LOS ANGELESE EESTI MAJAS

Wednesday, April 7th, 2010

Tekst Angelika Naris, foto Reet Rand

Lugupeetud koosviibijad!

Alustuseks tänan teid teie lahke kutse eest. On suur au olla teie juures nii olulise sündmuse puhul kui seda on Eesti Vabariigi aastapäev. Teie olete võibolla selles osas paremas seisus, et olete saanud avalikult seda päeva tähistada ka nendel aastatel kui Eestis elavad eestlased pidid seda päeva salaja ja ainult oma südames tähistama. Seda enam on hea meel tõdeda, et nüüd on kõikidel eestlastel õigus uhkusega oma isamaa sünnipäeva tähistada. Ja vahet ei ole, kus mandril või kus riigis see eestlane parasjagu elab või viibib. Arvan, et olulisem on ikkagi see, et ta seda südamest ja hingest teeks, mitte kohustusest. Tahan uskuda, et iga eestlane peab oluliseks Eesti algusaega ning tähistab seda vääriliselt. Tänapäeval peaksime rohkem rääkima ka ajaloost, nendest inimestest, kes on meie eesti vabadusele kaasa aidanud. Ja seda nii Vabadussõja ajal kui ka nüüd taasiseseisvumisel.

(Ja siinkohal suured tänud teile, kes te väga paljud aitasite kaasa sellele, et eesti saaks jälle vaba olla. Tänan teid selle pühendumise ning käega mittelöömise eest. )

Oleme uhked oma riigi üle ja selle üle, et nii väikesearvulisena oleme suutnud säilitada oma keele, kultuuritraditsioonid, emakeelse hariduse. Milline siis on hetkeolukord Eestis  2010 aasta alguses?

Eesti rahvaarv oli   2005 aastal- 1 347 510; 2006- 1 343 000;  2009 aastal- 1, 340 935 inimest, nendest noori on 25 %. Kahjuks näitavad arvud noorte vähenemist järgnevatel aastatel. Prognoosi kohaselt on aastal 2014 noorte osakaal elanikkonnast vaid 13%.
Iive  on olnud 2003 aastal  -5116; 2005aastal  -2966; 2007 aastal-1634

Eestlastest noorte osakaal noorte hulgas on keskmiselt 73 %. Maakonniti: 100% Hiiumaa, 99% Saaremaa, 97% Võru, Viljandi, Põlva. Kõige väiksem on eesti keelt kõnelevate noorte arv Ida Virumaal- 21%, Tallinnas 55%

Eestis tegutseb hetkel 82, nendest 3 muukeelsetena algkooli, 261 põhikooli, nendest 21 muukeelsena ja 246 keskkooli või gümnaasiumi, nendest 75 muukeelsena. Kutsekoole on 45 ja 68 kõrgkooli. Kõrgkoolidest on paljud rakenduslikku kõrgharidust andvad aga ka paljud on erakõrgkoolid. Riiklikke ülikoole on 6: Eesti Kunstiakadeemia, Maaülikool, Riiklik Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Muusika ja Teatriakadeemia, tallinna tehnikaülikool. Kõrgkoolis õpib 68 400 noort.

PISA uuring (15 aastaste õpilaste õpitulemuste hindamise programm, mida viiakse läbi iga 3 aasta tagant) näitas meie jaoks häid tulemusi. Eesti õpilaste  tulemused olid: looduse ja tehnoloogia vallas maailmas 5. ja Euroopas 2. kohal; funksionaalses lugemises maailmas 13. ja Euroopas 8. kohal; matemaatilises kirjaoskuses maailmas 14. ja Euroopas 7. kohal.

Eestis töötus on hetkel järjest suurenev 2008 aasta alguses 4% ja 2009 aasta alguses 7% ja hetkel 14,4%, ehk 93 400 inimest ja see arv kasvab lausa iga päevaga. Töökohti on pakkuda 1700, aasta varem oli neid veel 3 korda vähem.

Noored tööturul: töötuse määr on 15,7%. Siin näitavad arvud seda, et mida parem haridus, seda rohkem on võimalik tööd saada.

Tervis: esmase puudega noori alla 16 aastaste seas 1200 üle 16 aasta 800. Noorte hulgas üldine tervis: väga hea  88,2%, ei hea aega halb 10,1% ja halb 1,7%.

HIV nakkused : alla 14 aastaste hulgas 108, 15-19 aastased 1500, 20 kuni 24 aastased 1632 meest, 643 naist, 25- 29 aastased mehed 763, naised 258, üle 30 aastased 763 meest, 265 naist. Selle aasta alguseks on Eestis registreeritud 7300 HIV viirusekandjat, tegelik arv võib olla 12 000. HIV positiivseid lapsi on sündinud 34.

Õigusrikkumised 100 noore kohta: Lääne virumaa- 4,4; Läänemaa 3,55; Põlvamaa 3,4; Hiiumaa 3,23. Keskmine 2,56 ; väikseim Saaremaa 1,36; Ida- Virumaal 2,16.

Noorsootöö:
Eesti suurimad  noorteorganisatsioonid:
Noorteühing Tugiõpilaste oma ring TORE
Noorteühendus Elo, liikmeid ligikaudu 700
Eesti 4H, liikmeid ligikaudu 700
Skautide Ühing, liikmeid üle 1000
Gaidide Liit, liikmeid ligikaudu 700
Kodutütred, liikmeid 3400
Noored Kotkad, liikmeid 3200

Neli viimast noorteorganisatsiooni on nii-öelda skautlikud organisatsioonid
Skautluse eesmärk on aidata kaasa noorte haridusele, tuginedes skaudiseadustele ja -tõotusele, aidates seeläbi muuta maailma paremaks ja arendada noori vastutustundlikeks isiksusteks, kes on ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed.
Selle eesmärgi täitmiseks pakub skautlus, kui mitteformaalne hariduslik liikumine, noortele nende isiksuse kujunemisaastatel arendavat tegevust..
Inimene saab olla täiuslik ainult siis, kui ta pöörab tähelepanu oma isiksuse   füüsise, intellekti, tunnete, sotsiaalsuse, hinge ja iseloomu – arendamisele ning meid ümbritsevale keskkonnale ja ühiskonnale.
Gaidlus on suur mäng noortele, mille nad ise loovad ja milles kaasa mängivad. Kui seda õigesti mängitakse, on see lõbus, põnev, õpetlik ja kaasakiskuv. Mängu sihiks on suunata noori enesearendamisele, et neist kasvaksid terved, ausad ja vastutusvõimelised inimesed, kes suudavad elus ise hakkama saada ning arvestada enda ja teiste vajadustega.

Kui Skaudid ja Gaidid on rahvusvahelised organisatsioonid, siis Kodutütred ning Noored Kotkad on ainult eestis tegutsevad noorteühendused. Nendes organisatsioonides pöörame rohkem tähelepanu isamaalisele kasvatusele: peame au sees Eesti ajaloosündmusi ning traditsioone, tähistame rahvakalendritähtpäevi.
Ma arvan, et teie vaimsus ja teie vabaduseideed elavad edasi just nendes neljas organisatsioonis

Pisut lähemalt siis ka Kodutütardest ning Noortest Kotkastest: Oleme organisatsioonid, mille algusaastaks on 1932 ning 1930. Mõeldud on üks nendest siis tütarlastele ning teine noormeestele. Eesmärgiks on kasvatada lojaalset riigikodanikku, inimest, kes on eeskujuks, kes armastab oma kodu ja lähedasi aga ka Eestimaad.

Kuna aga need kaks noorteorganisatsiooni on Kaitseliidu eriorganisatsioonid, siis väike tutvustus Kaitseliidu olemusest.

Ühegi riigi riigikaitse ei püsi vaid kaitseväe ja riigikaitset õppinud õppurite toel, olulisim roll on siin lojaalsetel kodanikel, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel. Hea võimalus selleks on loodud Kaitseliidu näitel, kuhu kuuluvad võrdsetel alustel erineva elukutse, haridustaseme, sotsiaalse staatuse ja vanusega inimesed.

KAITSELIIT on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud.
KAITSELIIDU ÜLESANNE on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Eesti kodanik saab realiseerida soovi rakendada osa oma vabast ajast organiseeritud riigikaitsetegevuses osalemiseks Kaitseliidu liikmeks astudes. Organisatsioonil on põnev ajalugu ja kuigi tegu on vabatahtlikke koondava organisatsiooniga, on tal üleriikliku ja erinevaid sihtrühmi haarava organisatsioonina täita Eesti riigikaitses oluline roll. Lisaks oma põhitegevusele – regulaarne sõjaline väljaõpe malevates – pakub Kaitseliit laialdasi võimalusi riigikaitset toetavaks tegevuseks oma eriorganisatsioonides. Lisaks Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele (Kodutütred, Noored Kotkad) on eriorganisatsioon ka naistele – Naiskodukaitse

Kaitsealase ettevalmistuse läbiviimise kõrval abistab Kaitseliit politsei ja päästeameti tööd, korraldatakse militaarvõistlusi, tegutsevad oma spordiklubid ja arendatakse seltsitegevust ja hoitakse kontakte teiste naabermaades tegutsevate analoogsete organisatsioonidega.

Hetkel kuulub Kaitseliitu 11800 meest, kes tegutsevad 15 malevas. Kui lisada nendele meestele juurde naised ja noored, võime tõdeda, et kaitseliitu kuulub ligi 20 000 Eesti inimest. Kõikide malevate tööd kordineerib Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste koos Kaitseliidu peastaabiga, mis asub Tallinnas. Peastaabis töötab 124 inimest ning kui lisada nendele palgalsitele malevates teenistuses olevad inimesed, keda on 332, on Kaitseliidu ligi 20 000 liikme tegevust  tagamas ning abistamas 456 palgalist. Mina Kodutütarde peavanem nagu ka Naiskodukaits eesinaine ning Noorte Kotkaste peavanem allume otse Kaitseliidu ülemale.

Uuringud kinnitavad, et Eesti noored usaldavad Kaitseliitu. Turu-uuringute aktsiaseltsi 2009. aasta kolmanda kvartali arvamusküsitlusest selgub, et Kaitseliitu usaldavaid inimesi on keskmisest enam 15 kuni 19 aastaste noorte seas. Samuti on Kaitseliidu usaldusväärsus teiste Eesti institutsioonide pingereas üle keskmise eesti suhtluskeelega ettevõtjate, juhtide, tippspetsialistide ja üliõpilaste hulgas. Üle keskmise usaldavad Kaitseliitu ka kõrgema sissetulekuga inimesed, eriti väiksemates linnades ja maal. Regiooniti on Kaitseliidu populaarsus kõrgeim Lääne-, Kesk- ja Lõuna – Eestis. Usaldus Kaitseliidu vastu on jätkuvalt keskmisest madalam vene suhtluskeelega inimeste seas, regiooniti Tallinnas ja Ida-Virumaal.

23 Eesti institutsiooni pingereas jagas Kaitseliit 2009. aasta kolmandas kvartali usaldusväärsuse poolest koos Vabariigi Presidendiga 9.-10. kohta.
Kolmapäeval 17. veebruaril tähistati vääriliselt Järvakandis KL taasloomise 20. aastapäeva.

”Kaitseliidu rolli on raske alahinnata. Meie inimesed on olemas kõikjal Eestis ja nende peamiseks relvaks on nende vaba tahe. Selline jõud on meie riigi üheks peamiseks tugisambaks” rõhutas Järvakandis KL ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.

Naiskodukaitse on üks kolmest Kaitseliidu eriorganisatsioonist. Nende ülesanne on  Kaitseliidu abistamine Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel, kodanike julgeoleku kindlustamisel ja teiste ülesannete täitmisel. Laiemalt võttes on Naiskkodukaitse eesmärgiks pakkuda naistele tegutsemisvõimalust riigikaitses, andes neile erinevat laadi õpet.

Selleks, et nendele pandud ülesandeid võimalikult hästi täita on  NKK liikmed jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialarühmadesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet. Praegusel hetkel tegutsevad naised järgmistes erialagruppides: side/staap, meditsiin, toitlustamine, propaganda, formeerimine ning Kodutütarde juht.

Naiskodukaitsjaid on hetkel 1300 ning nende arv kasvab pidevalt. Palju on sellele kaasa aidanud ka see, et eelmisel aastal asusid malevates tööle ka NKK palgalised instruktorid, siiamaani olid nad hakkama saanud vaid vabatahtlikega.

Poeglastele mõelnud noorteorganisatsioon Noored Kotkad tegutsevad samuti 15 malevas, organiseerunud noormehi on 3000ning noortejuhte paarsada. Noorte Kotkaste eesmärgiks on suunata noori õigele teele- kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Nad loevad oma südameasjaks aidata Eesti riigil kasvatada noortes armastust oma kodumaa , austust oma vanemate ja sõprade vatsu. Arendada neis oskust olla iseseisvad ning tulla toime erinevates olukordades. Samuti on olulisel kohal noorte kehaliste võimete arendamine ning tervislike eluviiside tutvustamine. Väga paljud noorkotkas jätkavad oma tegevust täisealisena Kaitseliidu ridades, osad õpivad edasi Sõjakoolis, asuvad tööle Kaitseväkke ning mitmed on osalenud  välismissioonidel Afganistanis, Iraagis, Bosnias.

Nüüd aga lähemalt minu organisatsioonist ehk siis Kodutütardest. Miks ma ütlen minu organisatsioon, aga seda seepärast et olen juba 14 aastat olnud seotud selle väga toreda ja vajaliku ühendusega ning peaaegu juba 8 aastat seda juhtinud ja tunnen et see ongi just see organisatsioon kuhu tahan panustada

Meie rühmad tegutsevad igas maakonnas, meil on 232 noortejuhti, 15 palgalist noorteinstruktorit ning 3200 kodutütart. Oleme juba paar aastat olnud Eesti suurim noorteorganisatsioon.
Noortejuhtide poolt tehtav noorsootöö on suunatud  neidude heade isikuomaduste, toimetulekuoskuste ja isamaalise eluhoiaku arendamisele Korraldatakse koonduseid,  laagreid ja retki, erinevaid sportlikke ettevõtmisi, isetegevusõhtuid, ekskursioone riigikaitsestruktuuridesse jne. Kuigi meil on aastas ligi 600 erinevat üritust, oleme just kõige nähtavamad Võidupüha paraadil. Alati on meid paraadirivis ligi 70 koos meie lipuga. Oleme olnud ka võidutule saatjateks. Eelmisel aastal oli meie kodutütardel austav ülesanne olla osaline  Võidusamba avamistseremoonial ja seda nii etenduses osalejatena kui ka võidutule saatjatena.
Lisaks kodustele tegemistele on Kodutütardel väga head koostöösuhted Läti ja Leedu noorteorganisatsioonidega, Uuemad kontaktid on Rootsi, Soome ning Norra sarnaste organisatsioonidega. Väga pikaajaline koostöö seob meid Ameerika- Eesti heatahte Seltsiga , tänu neile on üle 40 noore inimese saanud võimaluse osaleda Kajaka salga õppeprogrammis, nendest neljandik on olnud kodutütarde liikmed. Tean, et ka paljud teie hulgast on aidanud eesti noortel külastada Ameerikat, siin õppida ning kogemusi omandada ning suured suured tänud teile selle eest.

Kodutütred tähistasid kuu aega tagasi organisatsiooni 78. aastapäeva.
Me oleme vastu pidanud  ja edasi arenenud. Meie tugevus seisneb  meie identiteedis. Oleme juurtega organisatsioon ning kanname tänagi neidsamu tõekspidamisi, mida meie eelkäijadki. Teadmine, et oleme suutnud säilitada meie organisatsiooni põhiväärtused ja kultuuri, annab kestmajäämise tunde.
Me oleme ka täna valmis arendama ja suunama noori, andes neile mitte ainult elus hakkamasaamise oskuse vaid lisaks ka märkamise võime. Tahame et meie kodutütred oskaksid näha teisi enda kõrval, et nad oskaksid märgata olukordi, kus on just nende abi vaja , et nad tunneksid ära  headuse ja hoolivuse ning suudaksid seda ka ise pakkuda.
Ja et nad jääksid alati seotuks Eestiga. Me püüame nendesse istutada isamaa armastuse seemne, mis saaks tulevikus nende südametes õitseda.
Ma tean, et meie noortejuhid teevad tänuväärset ning head tööd. Eriti maakoolides, kus vahel isegi pooled koolipere liikmetest on kodutütred ning noored kotkad. Seal tullakse pidulikel tähtpäevadel vormis kooli, lauldakse uhkusega Eesti hümni ning osatakse austada Eesti lippu.

Eelmisel omaloomingukonkursil kirjutasid tüdrukud oma mõtteid kodutütarde seaduste ja kodutütreks olemise kohta  ja meeldiv oli lugeda, et nad ise tunnetavad  oma vastutust selles organisatsioonis. Triin Tartumaalt kirjutab:
“Kui mõelda kodutütrele, siis arvatakse, et kodutütre ainukeseks kohustuseks on käia võimalikult palju laagrites ja muudel sellistel üritustel ning kanda ilusat kollase tutiga mütsi ja kollast rätikut… Tegelikult nii see pole. Kodutütrel on palju kohustusi. Need kohustused pole kindlasti mitte sellised, mida peab kohutavalt vastu tahtmist täitma, kuigi jah, need nõuavad ka pingutamist. Tuleb harjuda sellega, et kui astud kodutütreks, astud ühtlasi ka lähemale isamaale.”
Mina usun, et toredaid kodutütreid tuleb üha juurde ja juurde ning tegevust jätkub aastateks.  Olen Triinuga nõus.

(Mul on siiralt hea meel, et kodutütarde jaoks on olulised ausus, usaldus ning üksteisemõistmine. Birgit Jõgevalt arvab nii:
“Usaldus on üks suuremaid aluseid inimestevahelisele suhtlemisele. Kui inimesed üksteist ei usaldaks, võiks tekkida kaos. Eriti usaldatav peaks aga olema kodutütar. Kodutütar, keda ei saa usaldada, tuleks minu arust organisatsioonist välja visata, sest paljud asjad siin maailmas sõltuvad usaldusest. Kodutütar peab olema usaldatav, sest kui ei saa usaldada kodutütart, keda siis veel?”)

Samas nad tunnetavad ka seda, et olles koos, suudavad nad rohkem. Nad saavad läbi Kodutütarde organisatsiooni aidata kaasa paljudele asjadele. Saavad hoida elusana meie esivanemate traditsioone, aidata säilitada eestlust, kujundada enda ümber sõbralikku keskkonda. Miina Tallinnast on oma mõtteid väljendanud järgmiselt:
“Arvatakse, et mida need Kodutütred ikka kaitsevad, nad on ju noored tüdrukud ega saa kunagi sõtta minna. Kodutütred kaitsevad pärandit, mille on meile andnud eelnevad põlvkonnad. Usun, et Kodutütred on Eesti Vabadusvõitlusega rohkem kursis kui võib-olla tavaline noor.
Samamoodi nagu on igal Kodutütrel oma kodu on ka organisatsioon talle kodu, suur pere. Sellele mõeldes meenuvad mulle unustamatud hetked suurlaagritest, kus terve suur Kodutütarde ja Noorte Kotkaste pere lõkke ääres istub ja ning juba ammu pähe ning südamesse kulunud laule laulab. Sellistel hetkedel tundub, et need ongi elu ilusaimad hetked: suvi, lõke, sõbrad ning südamesoojus. Samamoodi nagu armastan oma kodu, armastan ka seda organisatsiooni. Oma isamaa armastuse olen Kodutütardest saanud ning ei tea kas oleksin selle avastanud kui minust poleks saanud Kodutütart.”
Miina on mulle öelnud ka seda, et Eesti hümni kuulates tulevad tal alati pisarad silma, uhkusepisarad.

Nende noorte inimeste mõtteid lugedes, võime tõdeda, et meie kodutütardel on piisavalt nutikust ja arukust, töökad käed ja süda õiges kohas ning nende hinges on alati koht Eesti jaoks.

Järvamaa tüdruku Sirle sõnades peitub soovitus meile kõigile:
„Kodutütar on elurõõmus. Talle on võõras  tõsine ja kurb olek, sest  naeratades mööduvad päevad päikselisemalt. Kui sa naeratad,  siis inimesed naeratavad sulle vastu. Igale problemile ja murele on alati lahendus. Seega, kui midagi viltu läheb ära heida kohe meelt. kõik läheb lõpuks hästi. Kui  abi palud  või ise rohkem  pingutad, saab kõik, mis muret tegi lõpuks korda.”

Võtke teiegi see mõte endaga kaasa. Lõpetada tahan meie Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnadega: „Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on.  See on meie tegelik jõud, millest saame vaid ise loobuda või seda loovutada.

Hoidkem siis kokku ja tundkem koosolemise rõõmu, vaatamata sellele, kus keegi elab. Anname kõik ka edaspidi oma panuse Eesti hüvanguks ja meie endi rõõmuks.

Ma ei tunne teid piisavalt , kuid usun, et ka kõigi teie südametes on sügav kodumaa- armastus, vaatamata sellele millistel asjaoludel olete te oma isade maalt lahkunud või kui kaua teil ei ole olnud kokkupuudet Eestiga. Ja isegi siis kui te just iga päev ei mõtle oma juurtele, arvan, et just sellistel päevadel nagu täna soojendab  teadmine, et  olete eestlased, teie südant ning panem silmad särama.

(Tean, et paljud arvavad, et kõik eestlased, kes elavad välismaal peaksid Eestisse tagasi tulema. Muidugi oodatakse teid seal, kuid ma arvan, et eestluse ideed saab kanda edukalt ka väljaspool eestit. Iga inimese elutee on erinev ja otsused , mis tehakse on ju ikkagi endast lähtuvalt tehtud. Aga käige tihti Eestis, et ei ununeks eesti keel ega tuhmuks eesti olemus, õpetage oma lastele seda keelt ning aidake neil omada ka eesti meelt. Ja kui avaneb võimalus, muidugi tulge Eestisse elama ning andke oma panus meie riigi arengusse.)

Soovin teile kõikidele uute mõtete õnne,
mõistuse põnevust,
mõistmise võidurõõmu,
pilgu selginemist,
kuulmise teravnemist,
sirutumist uute avastuste poole,
naudingut nii minevikust kui olevikust,
soovin teile loovuse rõõmu
ja muidugi soovin meile kõigile toredat Eesti Vabariigi aastapäeva!

Lugupidamisega
Angelika Naris
Kodutütarde peavanem