Tekst Reet Rand, tõlge Matti Riivald, foto Reet Rand

Eesti Köögi lugu sai alguse 2005. aastal Leila McLaughlin’i ja Mall Arusalu ühistest kokaprojektidest Los Angelese Eesti Majas. Teame, et sageli kaks kokka ühte kööki naljalt ära ei mahu. Mallil ja Leilal köögis omavahel lihtsalt klapib. Eesti Köögi ideeks oli pakkuda kord kuus eestipärast lõunat. Tagasihoidlikust ideest on väljakasvanud kena traditsioon ja kaubamärk. Käsil on juba viies hooaeg. Köögis toimetavad kolm naist: Mall, Leila ja Kaie. Neist igaüks toob Eesti Köögi tegemistesse midagi erinevat.

Leila – ideede autor. Leila tuleb suguvõsast, kus kõik pöörleb ümber söögi. Laud olgu alati toidu all lookas ning sellest ei tohi kunagi puudu tulla! See vana tuttav tunne elustub tema jaoks ka Eesti Köögis. Leila on kodus kokates täheldanud, et soolasega ta eriti katsetama ei kipu. Teeb mida on juba maast ja madalast õppinud. Retseptiraamatusse vaatab ta harva. Paluge tal teha sülti, kamararulli või pasteeti – palun väga! Magusaga on aga teine lugu. Leilale meeldib kokaraamatuid lehitseda ning alati uut magusapoolist katsetada.
Mall – erialalt toiduainete tehnoloogia spetsialist. Mallil on oma kogemuste najal välja kasvanud huvi proovida midagi uut ja huvitavat. Mall näeb alati suuremat pilti ning töötab pliidi juures suuremate pottidega. Tal on silma ka lille-ilu jaoks, ning lihtsaid nõkse kasutades saab toidulauast kaunis pidulaud.
Kaie – suur abiline, ilma kelleta poleks Eesti Kööki olemas. Tema teeb alati nii öelda platsi puhtaks! Peale hommikust köögitoimetamist on hea teada, et keegi hoolitseb selle eest, et kõik peale kööki korda jääks. Kaie jaoks on Eesti Köök saanud mõnusaks igakuiseks ürituseks. Saab nalja toidukoguste mõõtmisega ja söögi maitsestamisega. Ja pärast söömist ei pääse keegi kraanikausi ligi, sest tal on oma süsteem kuidas köök kiirelt ja kergelt puhtaks saada.

Eesti Köök on osalenud paljude heateguvusüritustel ja teinud annetusi erinevatele projektidele. Eesti Köök kattis toidulaua filmi “Laulev Revolutsioon” tutvustaval õhtul. Ühtlasi toetati annetusena ka filmi valmimist. Eesti Köök toetas rahaliselt ka “Kodu Kauniks” projekti raames toimuvat Fotostuudiot, kust keegi ei lahkunud tühja kõhuga. Projekti tulud läksid Los Angelese Eesti Maja remondi hüvanguks. Eesti Köök kattis ka laua Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ärilõunal eelmise aasta septembris. Mainimata ei saa ka jätta verivorstitalguid, mis ajakirjanduses Los Angelese vorstivabrikuks ristiti.

Köögi juurde kuulub ka tellimuste alusel toimiv kulinaarialett, kust saab soovi korral alati endale midagi maitsvat koju kaasa osta. Valik on rikkalik. Hätta ei jää Eesti Köök ka suuremate ürituste korraldamisega. Vastavalt tellija soovile ollakse valmis toitlustama kuni 200 inimest, sinna juurde kuulub mitmekäiguline pidulaud koos lauakujunduse ja kaunistustega. Menüüd püütakse hoida eestipärasena, seda uute ideedega rikastades. Nad on alati jälginud, et nende poolt pakutav oleks taskukohane ja maitsev.
Samal ajal traditsioone hoides proovib Eesti Köök oma tegemisi rikastada. Sellest hooajast on lisandunud tavapärasele lõunasöögile kohtumine külalisega. Külalisteks on kas külaliskokk või külaline meie endi hulgast, kes on nõus oma talenti teistega jagama. Tänusõnad siinkohal Jarno Trey’le, Aapo Pukk’ile, Maria Viidalepa’le ja Kersti Dennis/Amira’le ning külaliskokkadele Jüri Tint’le ja Leila emale. Eesti Köök ja Külalised projekti autoriteks on Reet Rand ja Aivar Kokamägi.

Eesti Köögi toimkond sobib ülihästi kokku. Igalühel on oma töölõik teada ning kõik kulgeb mängulise kergusega. Ainuke raskus selle juures on ennustamine. Nimelt on alati raske ette arvata, et kui palju rahvast just sel laupäeval kööki sööma tuleb? Toidust pole aga kunagi puudu tulnud! Kogemus ja oskus on tulnud aastatega. Ei ole suurt vahet, kas toita ära 10 või 100 inimest! Aastatega on neil tekkinud oma kindlad köögi patroonid. Ülejäänud sööjad on sageli mõistatuseks ning tihti ka meelivaks üllatuseks! Eriti tore on aga kui ka sõbrad leiavad aega sööma tulla.

Kallid Los Angelese eestlased, Eesti Köögi uksed Los Angelese eesti majas on avatud iga kuu kolmandal laupäeval! Ja lapsed söövad tasuta!

Eesti Köök piltides

The Estonian Kitchen’s oh-so-tasty saga had its beginnings in 2005, with the combined culinary skills of Leila McLaughlin and Mall Arusalu.  Now, it is understood that seldom do two cooks in a kitchen a masterpiece make.  Yet, somehow, Mall and Leila are the perfect epicurean team.  The idea was to present, once a month, an Estonian lunch.  From a conservative idea has grown a nice tradition and “trademark.”  And suddenly we have at hand the fifth season.  Three women, Mall, Leila and Kaie, comprise the Estonian Kitchen’s staff.  Each brings a specialty to the work.

Leila – idea author.  Leila comes from a family where everything revolves around food.  The table must at all times be well-laden and there should never be even a hint of a shortage.  That
old familiar feeling lives for her in the Estonian Kitchen, too.  In cooking at home, Leila has noticed that she doesn’t tend to lean toward trying things salty.  Rather, she does what she learned growing up.  Recipe books rarely get a look.  Ask her to make sült (headcheese), “kamararulli” or pâté – please!!  Desserts?  Now, that’s a different story.  Leila loves to peruse cookbooks and always try something new.
Mall – is a foodstuffs technology specialist.  Mall has developed, through her experiences, an interest in trying something new and interesting.  She always sees the big picture and works at the cooking range with the biggest pots.  She also has an eye for the beauty of flowers, and using simple tricks, creates an elegant table setting.
Kaie – is a big helper, without whom there wouldn’t be an Estonian Kitchen.  She always cleans up!  After a morning of preparing the foods, it’s good to know that somebody will take care that everything is cleaned up afterwards.  The Estonian Kitchen has become a comfortable monthly event for Kaie.  Measuring and tasting of the day’s menu brings fun and laughter.  And after everyone has eaten, no one can get near the sink, because she has her system for getting everything cleaned up easily and quickly.

The Estonian Kitchen has participated in many charitable events and donated to various projects.“Kodu Kauniks” project, the Estonian Kitchen also supported the Photo studio event, from which no one left with an unsatisfied appetite.  That project’s income went to assist in the remodeling of the Los Angeles Estonian House.  The Estonian Kitchen similarly set the tables for the Estonian Enterprise luncheon last September.  And let us not forget the “Blood Sausage” bee or work party, which was christened in the news as the Los Angeles Sausage Factory. The Estonian Kitchen set the table and hosted the introducing of the film, “The Singing Revolution.”  In addition, the completion of the film was also supported.  Within the

The Kitchen also has an order desk, from which it is always possible to order something tasty to take home.  The choices are rich, indeed.  And even the larger event arrangements aren’t too much for the Estonian Kitchen.  It is possible to provide for as many as 200 diners, which would include a wide-ranging menu with appurtenant table settings and decorations.  The menus are intended to be Estonian, with new idea enhancements.  They have always emphasized that their offerings are both cost effective and tasty.

At the same time, while adhering to tradition, the Estonian Kitchen tries to enrichen its activities.  This season’s activities have included get-togethers with guests.  As guests there could be a local culinary luminary or someone from within our own ranks who is willing to share their talents with others.  Herewith, we offer our thanks to Jarno Trey, Aapo Pukk, Maria Viidalep and Kersti Dennis/Amira as well as guest cooks Jüri Tint and Leila’s mother.  The authors for the Estonian Kitchen and Guest projects are Reed Rand and Aivar Kokamägi.

The Estonian Kitchen staff fits together extremely well.  Each knows their responsibilities and everything progresses with playful ease.  The only problem is with forecasting.  Namely, it’s always tough to know in advance how many diners will be coming to “this” Saturday’s lunch.  However, we’ve never run out of food!  The passing of years has yielded understanding and experience.  There really isn’t that much difference between feeding 10 and 100 folks.  A firm committed clientele has developed over the years.  Others are often baffling and often a pleasant surprise.  But it’s especially wonderful when friends find time to come and eat.
Dear Los Angeles Estonians, the Estonian Kitchen’s doors at the Estonian House are open the third Saturday every month. And kids eat free!

Photoalbum

Text Reet Rand, translated by Matti Riivald, photo Reet Rand

Tekst Maria Viidalepp, foto Reet Rand
mariaviidalepp.wordpress.com

Los Angelese Eesti Maja korraldab alates aasta algusest uut üritustesarja „Eesti Köök ja Külalised“. Endisele iga kuu kolmandal laupäeval toimunud Eesti rahvusroogade maitsmisele  lisandus jaanuarist ka võimalus vahetu ettekande kaudu lähemalt tutvuda mõne Californias elava ja oma erialal silmapaistva eestlasega. Ürituse ühe korraldaja Reet Ranna eestvedamisel oli Jaanuarikuu ja ühtlasi ka sarja esimeseks külaliseks eratreenerina töötav Jarno Trei. Käesoleval kuul veetsid aga Los Angelese eestlased meeldiva pärastlõuna koos Eesti portreekunstniku Aapo Pukk`iga, kes jõudis tunniajase tutvustuse jooksul anda  ülevaate nii oma loometööst  kui kunstnikuteest  ning vastata mitmetele küsimustele, millele vastuse sõnastamine „aitab kinnistada ka pilti ise-endast“, nagu kunstnik ettekande lõpul tõdes.

Harva oma idüllilisest elukohast, rannikuäärsest Palos Verdesest lahkuda raatsiv ja kirjult kärarikka Los Angelese poole teed ette võttev kunstnik Aapo Pukk koos abikaasa Helge ja pisipojaga, oli 20. veebruaril Eesti majja kaasa toonud lisaks laudadele jaotatud uudiskirjadele (Aapo Pukk Gallery Newsletter) ka raamitud reproduktsioonid kolmest oma auhindadega pärjatud tööst ning mahukad kaustad, mis olid täidetud fotodega tema loomingust läbi aastakümnete. Soovijatel oli võimalus osta koos pühendusega ka kunstniku kõige uuem, kolmas, kataloog, mis sisaldab valikut 44. aasta jooksul valminud töödest ning kus on esitletud : „Portreed kõrvuti impressioonidega. Abstraktsus kõrvuti reisipiltidega. Tellimus kõrvuti unenäoga.“, nagu kirjeldatakse albumi sisu selle kunstniku loomingu ja elu üle mõtisklevas prelüüdis.

Laupäevase ettekande käigus rääkis kunstnik oma kokkupuudestest erinevate inimestega ning nende eluteede jälgimise tulemusel arenenud vaistlikust inimesetundmisest. Samuti ka  oma inspiratsiooni kui põnevate karakterite otsingutest ning leidmistest, oma alguspäevade mõningasest ebakindlusest ning järk-järgult töö ja sihikindlusega saavutatud enesekindlusest, mida illustreeris lõbus, ent aus vastus ühe publiku seast esitatud lustakale küsimusele, et kas kunstnik läheks kui homsel päeval tuleks Washingtonist kiri palvega teha president Obamast portree: „Muidugi läheksin! Kui tavaliselt öeldakse, et ei löö risti ette ja minnakse. Siis ma lööksin risti ette ja läheksin!” Aapo Pukk’i siiras ent elegantne enesetutvustus avas kuulajatele hetkeks ka kunstniku sisemise külje.  Mida teha kriitikaga, millega tuleb tihti paljudel loomeinimestel oma karjääri jooksul rinnutsi seista?  Sellistel hetkedel soovitab kunstnik Aapo Pukk: „ Kui nad ei olnud minuga minu loomeprotsessi ajal, miks peaksin nende arvamust kuulda võtma siis praegu?“.

Kunstnikul oli varuks ka väike üllatus oma kuulajatele. Lähtudes talle esitatud küsimuste sisulisest olulisusest  premeeris ta kaht küsijat kauni plakatiga oma töödest. Vastused küsimustele, mis panid kunstniku endasse süvitsi vaatama ja oma loomingule seletust otsima, andsid aimu portreekunstniku tehnikavalikutest ning portreteeritavate ilmete, pooside ja neid ümbritseva keskkonna  erisuguste kujutamise põhjustest, sõltuvalt kas kunstniku enda nägemusest portreteeritavast kui ka näiteks  pildi tellijate isiklikest tundmustest, soovidest ning tähendusest seoses kujutatava(te)ga.

Lõpetuseks käis kunstnik välja ka oma kauaaegse soovi maalida portree näiteks mõnest Eesti väikekülast pärit vanast naisest.  Enamasti noorust maalinud portretist  hindab  nii esteetilist kui hingelist kogemust, mida pakub rikka aastatepagasiga inimese kujutamine ning vihjab seoses sellega ka  oma  ühele lemmikmodellile saalis, vanemale härrasmehele, kelle juures ta hindavat eriliseks  kasvõi  juba tema elegantset naeru- ja  miimikakurdudega nägu.  Aapo Pukk`i kõige hilisemaks tööks on LA Eesti Seltsi ühe kunagise juhtfiguuri Bernard W. Nurmseni portree, mille avamine toimus 28. veebruaril 2010 Eesti Majas pidulikul Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel ning millest jäi Kungla saali üles riputatuna mälestus nii Aapo Pukk`i külastusest kui Ben Nurmsalust , rõõmustamaks Los Angelese eestlasi ja nende külalisi.
Aapo Puki loominguga võib tutvuda tema kodulehel
www.aapopukk.com

Aapo Pukk on sündinud 3. oktoobril 1962 aastal Tartus. Tema isa oli tunnustatud luuletaja, maalija ja õpetaja Aleksander Suuman, ema Laine Pukk õpetas kolmkümmend aastat Tartu Lastekunstikoolis, kust sai Aapogi oma esimese kunstialase hariduse. Aapo Pukk on lõpetanud Tallinna Kunstiakadeemia graafika erialal. 1991 aastal algas tema vabakutselise portreekunstniku karjäär. Esimesest personaalnäitusest Tallinna Lillepaviljonis 1992 a. sai alguse ülemaailmselt tunnustatud portreekunstniku karjäär. Alates 1999 on Aapo Pukk Ameerika Portreekunsti Ühingu liige. Eesti televaatajatele on Aapo Pukk tuntud Eesti Televisiooni saatesarjast “Mõttemaal”, kus Aapo maalis portreid Eesti tuntud inimestest neid samal ajal intervjueerides.