 |
 |
 |
|
||
 |
|
 |
|
||
test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test test tes Read the rest of this entry »
Tekst Reet Rand, tõlge Matti Riivald, foto Kiino Villand
Kevad on looduse noorusaeg, mil kõik me ümber õitseb, lõhnab ja särab. Kevadine Nelipüha Los Angelese koguduse seas oli täis noorust ja sära. Täiskasvanuikka olid jõudnud kuus Los Angelese noort, kes meie kõigi silme all üles on kasvanud. Nende elu kevadhetke oli tulnud tunnistama terve kirikutäis rahvast nii lähedalt kui kaugelt.
Leerikooli õpilased Maarja Pallo, Mari-Liis Pallo, Karl-Eerik Leesment, Martin Pallo, Taavi Kaskla ja Mikk Otsmaa olid läbi teinud aastapikkuse leerikooli ning olid valmis Nelipüha jumalateenistusel kirikuliste ees oma usutunnistust andma. Jumalateenistust juhatasid pastor Jüri Pallo ning praost Thomas Vaga. Esines Los Angelese segakoor dirigent Kaie Pallo juhendamisel. Kevad ja noorus on muretu aeg. Rõõmu ja muretust oli tunda ka jumalateenistusel. Kokku oli tuldud ju rõõmsat sündmust tähistama. Kirik oli rahvast puupüsti tais. Perekonnasõbrad, sõbrad, ristivanemad, lapsevanemad ja õpetajad – kõik kes nende noorte hingede elus oma rolli olid mänginud. Kimpudest kirikuliste käes said lillesülemid leerilaste süles. Kui kõik need lilled ümber arvestada soovivalemiks, siis saaks sellest valem täis armastust, lootust ja südamlikke soove.
Los Angelese eestlased soovivad oma leerilastele edu ja kordaminekuid uuel eluetapil ning loodavad, et ka meie ühine kodu Los Angeleses nende noorest ja pakatavast energiast puudutatud saaks.
Spring is nature’s time of rebirth where everything around is in bloom, fragrant and shining. Our Los Angeles congregation’s Pentecost Sunday service shone with a celebration of youth. Six of our Los Angeles young, who grew up under our very eyes, achieved adult status. Guests from far and near participated in this special service of confirmation into the church body.
Confirmees Maarja Pallo, Mari-Liis Pallo, Martin Pallo, Karl-Erik Leesment, Taavi Kaskla and Mikk Otsmaa had completed their year-long studies and were ready this Pentecost Sunday to affirm their faith in the presence of the congregation. The services were led by Pastor Jüri Pallo and Praost Thomas Vaga. The Los Angeles Choir sang under the direction of Kaie Pallo. Youth and springtime are carefree times. These carefree feelings were most certainly felt during the service. After all, the congregation had gathered to mark a joyous event. The church was filled to the rafters with family friends, friends, godparents, parents and teachers – all who had played a part in their lives. From the bundles of flowers brought by the congregants evolved arm fulls of flowers for each of the confirmees. If all those flowers were to be converted into a formula of wishes, the result would be a formula full of love, hope and heartfelt wishes.
LA’s Estonians wish our confirmees success as life leads them in new paths and hope that our communal Los Angeles home will be touched by their youthful bursting energies.
Text Reet Rand, translation Matti Riivald, photo Kiino Villand
Tekst Christel Strömberg, tõlge Matti Riivald, fotod Reet Rand, Kiino Villand
“Baltlased, tere tulemast Hollywood’i!” Selliste sõnadega juhatas endine inglite linna kuulus eesti soost uudisteankur Tiiu Leek sisse ürituse, mis kandis nime “Balts in Hollywood”.
Kevadiselt päikselise Lõuna-California aprillikuu eelviimasel päeval võõrustas Soome riigi suurkonsul Kirsti Westphalen oma Bel Airi residentsis Soome lõunanaabrite talente ning külalisi. USBF (US -Baltic Foundation) korraldas õhtu, kuhu olid esinema palutud Eesti, Läti ja Leedu noored kunstnikud. Sissejuhatuseks tutvustas juhatuse esimees Maria Kivisild Ogrydziak lühidalt organisatsiooni ajalugu ja tegevust tänapäeval, millele järgnesid kolme Balti riigi ilusate ja andekate tutvustavad etteasted.
Esimesena tutvusime Kiino Villandi’ga: ema kaudu eesti päritolu, tuntud ning edukas moe, reklaami ning meelelahutuseäri fotograaf, kelle tööd on trükitud ja ilmumas mitmetes mõjukates ajakirjades. Viimane näiteks Emmy’s, kus ilmus fotoseeria kuulsate teleseriaalide “Survivor”, “ True Blood”, “Mercy” ja “Mythbuster” telgitagustest, millest omakorda vändatakse dokumentaalfilm, mis lähikuudel ilmub emmy.com’is.
Kiino ulatas oma kaamera Reet Rannale ning asus ise eesti talentide tutvustajaks, juhatades sisse noore eesti lauljatari Getter Raidam‘i. Getter on kaunis eesti psühholoogiatudeng Tartu Ülikoolist, kes osales esimeses “Eesti otsib superstaari” saates, mis on seletatult “American Idol” eesti versioon. Getter on ka WAF koori liige ning esineb Tallinnas klubis Angel. Noor lauljatar saab inspiratsiooni mahedast popiga miksitud klaverimuusikast ning mitmetelt teistelt maailmakuulsatelt poplauljatelt. Getter laulis meile kolm tuntud poplaulu.
Hendrik Suurhans, noor armas eesti mees, kes juba ülikoolipäevil töötas Eesti Televisioonis reporterina ning on just alustamas karjääri Hollywoodis muusikavideode produtsendi ja režissöörina. Hendrik rääkis meile oma tulevikuunistustest ning näitas üht oma viimastest töödest, milleks oli muusikavideo “London Elektricity”. Hetkel on tal käsil muusikavideo Eesti bändile “Sinine”. Hendriku kaugemaks eesmärgiks on jõuda mängufilmideni.
Viimasena esindas kauget kodumaad särav Maria Viidalepp, kelle nimi peaks olema tuntud igale kunstimaiale juba tema isa kaudu. Maria ise on andekas kunstnik, kes soovib oma karjääri arendada moeloojana. Maria on juba täna edukas moeajakirjanik, tema töid on avaldatud nii eesti kui ka inglisekeelsetes väljaannetes. Maria näitas meile oma portfooliot.
Huvitava ning pikaajalise karjääriga leedu päritolu näitlejanna Ruta Lee, kellel on oma “Täht” Hollywood’i kuulsuste rajal, juhatas sisse Leedu talendid, kellest esimene oli Vilniuse Kunstiakadeemia lõpetanud Saule Pitkys. Saulelt oli üritusel väljapandud kolm õlimaali. Ta on töötanud peaaegu kõigi suurte filmistuudiote jaoks animaatorina ning tema tööde alalist väljapanekut saab nautida Vilniuse kunstimuuseumis.
Järgmiseks tutvustati Marius Makevicius’t – kirjanikku, režissööri, produtsenti. Kahte tema filmi näidatakse käesoleval aastal kinodes. Makeviciuse filmi “Douchbag” mängiti Sundance filmifestivalil ning “Spooner” võitis eelmise aasta Sonoma festivalil kohtunike auhinna.
Viimane Leedut esindav talent, keda üritusel tutvustati oli Rasa Arbas. Rasa armastab loodust – seda on näha kõigis tema töödes. Oma esimese personaalnäitusega esines ta juba, kui oli vaid kaheksa aastane ning 64 tema tööd on olnud Leedu kunsti väljapanekutel. Pr. Arbas alustas iseseisva äriga kohe pärast ülikooli. Sel õhtul olid väljas tema portfooliod, maalitud pühadekaardid ja Leedus fotografeeritud loodusvaated.
Aivars Jerumanis, tuntud tegelane balti ringkonnas, olnud Balti Ameerika Vabaduse Liiga juhatuses ning Läti aukonsul Kalifornias. Hr Jerumanis töötas juhtival kohal Universal Studios peaaegu kolmkümmend aastat ning balti talendiõhtul oli temal au tutvustada oma kaasmaalasi, meie Eesti lõunanaabreid – lätlasi.
Sandra Ozolite ning tema poeg Janis Ozilitis esinesid viiulil ja lauludega. Sandra viimane CD kannab nime “Sena Riga”. Sandra karjäär algas viiuldajana, kuid ta leiab, et laulmine on tema tõeline kutsumus. Ta on esinenud ja esineb paljudes muusikalides. Külalised laulsid kaasa kõigile teada ja tuntud “Edelweiss’i” muusikalist “Helisev Muusika”
Soome saadiku residents oli sel õhtul kaunistatud paljude maalidega, kaks neist noorelt Läti kunstikult Kris Lewis’elt. Kris’i töid on saanud näha paljud kunstinautijad üle terve maailma. Kahjuks ei olnud tal endal võimalik meiega ühineda, kuna töötab oma viimase projekti kallal, mis avatakse mais Pariisi Louvre’s. Kris Lewis’el on suurepärane veebilehekülg, kust on huvi korral võimalik näha kõiki tema töid.
Eelviimasena tutvustas härra Aivars meile Karl Alsens’it, kes sel suvel on lõpetamas Pepperdine ülikooli magistriõpet filminduse käsikirja alal. Ta on töötanud edukate kirjanike ja produtsentidega, nagu näiteks Edward Saxon. Tema filmi “Hybrid Man” näidati selle aasta roheliste filmifestivalil kõrvuti Disney filmiga “Oceans”. Karl tutvustas meile katkendit oma uuest ajaloodraamast “The Bear Slayer” – filmi Balti vabadusvõitlusest, mis kanti ette kahe näitleja poolt.
“Ejam” mis läti keelest tõlgituna tähendab “lähme” on nimeks kvartetile ning on akronüüm neljast nimest: Edvins Rusis, Julija Plostnieks, Arturs Rusis ning Mara Zommers. Edvins on filmiprodutsent, Julija on näitleja, Arturs on muuhulgas väga populaarse teleseriaali “Dirty Sexy Money” peaprodutsent ning Mara on edukas sopran, kes laulab nii inglise kui läti keeles. Ejam oli meeleolukaks punktiks õhtu esinemistele.
Viimasena kõneles Eesti aukonsul Jaak Treiman. Härra Treiman on olnud aukonsul Los Angeleses viimased 24 aastat. Ta on advokaat, kirjanik, rahvusvaheline lektor, paljude prominentsete organisatsioonide juhatuse liige. Härra aukonsul on organisatsiooni Innovation Democracy kaaslooja, mittetulundusühing, mis momendil aitab harida Afganistanis töötavaid ettevõtjaid.
Õhtu lõpetati tänusõnadega ja kingituste üleandmisega. Soome suurkonsuli peakokk Sirpa Welch palus külalised nautima pidulikku õhtusööki, mis siinkohal kindlasti omaette väga kiitvat arvustust vääriks.
Suured tänud Soome suurkonsulile pr. Kirsti Westphalen’ile, kes avas oma kodu uksed, tema assistendile Helena Arstila’le, US -Baltic Foundation’ile, hr. Jaak Treimanile, Tiiu Leek’ile ning paljudele teistele kes selle suurepärase ürituse korraldamisel õla alla panid. Rõõm on tõdeda, et on nii palju andekaid ja noori ilusaid inimesi meie kodumaalt ja naabervabariikidest ning teada saada, näha ja kuulda nende tegemistest ja saavutustest.
Kõigile palju jõudu ja edu soovides ning tulevikus teie töid ja tegemisi ikka näha lootes!
Vaata fotoalbumit / Photoalbum – click here!
“Welcome to Hollywood, Balts.“ With those words, well-known former Los Angeles news anchor Tiiu Leek, introduced the event, “Balts In Hollywood.”
This Spring, at her Bel Air residence on April’s penultimate sunny Southern California day, Finland’s Senior Consul, Kirsti Westphalen, hosted artists, entertainers and guests from Finland’s neighbors to the south. USBF (US – Baltic Foundation) arranged the evening where young musicians from Estonia, Latvia and Lithuania were invited to perform. USBF’s president, Maria Kivisild Ogrydziak, gave a brief overview of the organization and its activities to date, after which the gathered guests were entertained with beautiful, gifted performances by artists from the Baltic countries.
We were first introduced to Kiino Villand: Estonian on his mother’s side, he is renowned as a fashion, advertising and entertainment industry photographer whose works are seen in many influential publications, most recently his photos from the Emmy’s, which included a behind the scenes series of famous television stars of “Survivor,” “True Blood,” “Mercy” and “Mythbusters” soon to be turned into a documentary to be aired in the near future on emmys.com.
Handing his camera to Reet Rand, he turned in his photographer’s hat and assumed the role of master of ceremonies for the Estonian Talents. He first introduced young Estonian singer Getter Raidam. Getter is a lovely psychology student at Tartu University, who participated in the first “Eesti otsib superstaari” broadcast, which is Estonian’s version of “American Idol.” Getter is also a member of the WAF choir and performs at the Tallinn night club, “Angel.” The young artist gets much of her inspiration from soft pop mixed piano music as well as many world famous pop singers. Getter sang three well-known pop songs.
Hendrik Suurhans, was already working in Estonian television as a reporter and is just beginning his career in Hollywood as a music video producer and film director. Hendrik spoke of his dreams for the future and showed us a recent work, a music video titled “London Elektricity.” At present he is working on a music video for the Estonian band “Sinine” . Hendrik’s goal for the future is to work in feature films.
The last artist to represent our homeland was Maria Viidalepp, whose name should already be familiar to all art lovers through her father. Maria herself is a talented artist, who wishes to further her career as a fashion designer. She is already a known fashion writer. Her works appear in Estonian as well as English language publications. Maria showed us her portfolio.
Ruta Lee, an actress of Lithuanian parents with an interesting and long-standing movie and television career, who has her own “Star” on the Hollywood Walk of Fame, introduced the Lithuanian artists, with Vilnius Academy of Art graduate, Saule Pitkys, being first. Saule had three oil paintings on display. She has worked for nearly every major film studio as an animator and her continuing output of works can be enjoyed at the Vilnius art museum.
Marius Makevicius, writer, editor, producer, was introduced next. Two of his films are presently being screened this year. His film, “Douchbag,” was played at the Sundance Film Festival and “Spooner” won a judges’ award at the Sonoma Festival.
The last Lithuanian artist introduced at the event was Rasa Arbas. Rasa loves nature. That’s easily seen in all of her works. Her first showing was when she was only eight years old and 64 of her works have been on display in Lithuanian shows. Ms. Arbas started her own shop upon graduating from college. On display this evening were her portfolios, painted holiday cards and Lithuanian nature scenes photographed in Lithuania .
Aivars Jerumanis, well-known individual in Baltic circles, has been a member of the Baltic American Freedom League as well as honorary Latvian Consul. Mr. Jerumanis worked in managerial positions at Universal Studios nearly thirty years and on this Baltic Talent Night had the honor of introducing his countrymen, our Estonian southern neighbors – Latvians.
Sandra Ozolite and her son, Janis Ozilitis entertained us on violin and with song. Sandra’s latest CD is called “Sena Riga.” Sandra’s career began as a violinist, but she finds that singing is her true calling. She has performed and does perform in many musicals. The guests joined in song with her as she sang the well-known, and known to all, “Edelweiss” from “The Sound of Music.”
The residence of Finland’s Consul was decorated with many paintings, two of them from the young Latvian artist Kris Lewis. Kris’s works have been seen by many art lovers from all over the world. Unfortunately, he was not able to attend this evening’s event since he was working on his latest project, which is opening in May at the Louver in Paris. Kris Lewis has an awesome webpage where his works are on display for interested viewers.
Mr. Jerumanis next introduced us to Karl Alsens, who this summer will be graduating from Pepperdine University finishing his studies for his Master’s in film manuscripting. He has worked with successful writers and producers such as Edward Saxon. His film “Hybrid Man” was shown this year at the Going Green Film Festival alongside Disney’s film “Oceans.” Karl showed us a preview of his newest nature drama, “The Bear Slayer,” – a film about Baltic freedom fighting, filmed with just two actors.
“Ejam,” which in Latvian means “Let’s Go,” is the name of a quartet and is an acronym taken from four names: Edvins Rusis, Julija Plostnieks, Arturs Rusis and Mara Zommers. Edvins is a film producer, Julija is an actress, Arturs is, among other things, the head producer of the very popular television series, “Dirty Sexy Money” and Mara is an accomplished soprano, who sings in English as well as Latvian. Ejam was an appealing finale to the evening’s performances.
Last to speak was Estonian Honorary Consul, Jaak Treiman. Mr. Treiman has been the Los Angeles Honorary Estonian Consul for the last 24 years. He is a lawyer, writer, international lecturer and member of many prominent organizations board of directors. Consul Treiman is co-founder of Innovation Democracy, a non-profit organization, which at this time is helping educate contractors working in Afghanistan.
The evening concluded with words of thanks and presentation of gifts. Finland’s Senior Consul’s cook, Sira Welch, invited the guests to partake of the evening’s formal dinner, which was deserving of and received the highest culinary praises.
Our deepest thanks to Senior Finnish Consul, Ms. Kirsti Westphalen, for opening up her home and to her assistant, Helena Arstila, the US Baltic Foundation, Mr. Jaak Treiman, Tiiu Leek and many others whose wonderful participation contributed to a successful evening. It is wonderful to know that there are so many young talented artists of Estonian heritage as well as those of our neighbors to the south, whose talents we were able to enjoy hearing and seeing. Wishing you the best in success for your futures and looking forward to enjoying your talents again and again.
Text Christel Strömberg, translation Matti Riivald, photos Kiino Villand, Reet Rand
Tekst Kristi Ibrus Hirn, tõlge Matti Riivald, foto Kiino Villand
Pühapäeval, 2. mail toimus Los Angelese Eesti Majas traditsiooniline emadepäevale pühendatud pidulik kevadkontsert, mis ühtlasi tähistas ka Eesti Täienduskooli õppeaasta lõppu. Kõik kontserdile tulnud emad ja vanaemad said rinda laste poolt valmistatud värvikirevad paberlilled. Kui kõik külalised olid saalis istet võtnud, võis sellekevadine üritus alata.
Kontserdi juhatas sisse Eesti Kooli juhataja kohuseid täitev Milvi Laan. Seekordne kontsert oli esimene ilma kauaaegse kooli juhataja ja kevadkontserdi traditsiooni alustaja Tädi Karinita. Karin Nukk ei olnud lihtsalt koolijuhataja, vaid ka sõbraks-vanaemaks kõigile praegustele ning endistele Eesti Täienduskooli õpilastele ning nende vanematele. Nagu Eesti Kiriku Los Angelese koguduse õpetaja Jüri Pallo avasõnale järgnenud südamlikus kõnes märkis, jättis Karin endast selgepiirilise ning kindla raja, mis juhib meid kindlalt õiges suunas.
Seejärel oli lava avatud meie usinatele koolilastele. Kontsert algas solistide etteastetega. Esimesena astus lavale Aivar Kaskla tromboonisoologa. Talle järgnesid Emil Veideman imearmsa luuletusega “Salamahti” ning Helena Laan meisterliku viiulipalaga. Alati päikeselisele Anett Duganile oli esimesks korraks lavalaudadel üksi üles astuda. Vapper tüdruk esitas laulu “Sa oled mu päikesekiir”. Viimaseks solistiks oli Kaia Villand, kes esines pealtvaatajate hulgas elevust tekitanud akrobaatilise kavaga.
Armas oli vaadata neid pisikesi esinejad, kes vahel natuke kartma lõid, kuid siis vaatajate seas istuva ema pilgust toetust leidsid ning oma etteaste tublilt lõpule viisid!
Järgnevalt astusid lavale andeka muusikaõpetja Kaie Pallo käe all usinalt harjutanud laululapsed, kes esitasid 3 imeilusat laulu. Kontserdi piduliku osa lõpetasid lapsed Milvi Laane poolt seatud vahva rahvatantsuga, mis võttis kõigil saalisistujail jala tatsuma. Meeleoluka kontserdi lõppedes ootas külalisi maitsvate eestipäraste suupistetega kohvilaud.
Suur aitäh kõigile kooli eestvedajatele ning tublidele õpetajatele suurepärase töö eest lastega ning sügav kummardus meie kõigi südameis edasi elavale Karin Nukk’ile (Tädi Karinile).
Los Angelese Eesti Täienduskooli õpetajad: Milvi Laan, Kaie Pallo, Kadri Speek, Biret Rebbas ja Leila McLaughlin. Õpetajate abilised: Susanne Tilk, Maarja ja Mari-Liis Pallo
Koolilapsed: Anett Dugan, Iggy Glassman, Camena Habriga, Jonathan Hirn, Jake Hanson, Aivar Kaskla, Yette ja Naya Kiibus, Helena ja Kristian Laan, Dora-Liisa Meriste, Annamarie Paulos, Maya Salm, Thomas ja Lukas Seli, Karina Urm, Emil Veideman, Kaia Villand, Robert Pallo, Isabella Tipton, Toomas ja Ingrid Woods.
Ilusat emadepäeva kõigile emadele ja vanaemadele!
Fotoalbum/Photo album – click here!
On May 2nd, the traditional Mother’s Day Spring Concert was held at the Los Angeles Estonian House, which also encompassed the Estonian Continuation School’s year end. All mothers and grandmothers were given colorful paper flowers created by the children for the ladies to pin to their garments. When all had seated themselves, this spring’s activities commenced.
Milvi Laan, the director of the Estonian Continuation School, introduced the program. This was the first concert without long-time director and traditional spring concert founder, Aunt Karin. Karin Nukk wasn’t only the school’s director, but also a friend/grandmother to all current and former Estonian Continuation School students and their parents. As Los Angeles Estonian congregation Pastor Jüri Pallo in his heartwarming opening speech noted, Karin left a clear and firm pathway for us to follow in the right direction.
After that, the stage was open to our school children. The concert started with soloists stepping forward. First, Aivar Kaskla stepped into the limelight with a trombone solo. He was followed by Emil VeidemanHelena Laan playing a masterful violin solo. For Anett Dugan, it was her first time hitting the “boards” by herself. The courageous young girl sang “Sa oled mu päikesekiir”/“You Are My Sunshine.” The last soloist was Kaia Villand, who presented a lively acrobatic performance among the audience. It was heartwarming to see those little performers, who sometimes got a little stage fright, but then, seeing among the audience their mothers, got that “look” of encouragement from her and went on to give a fine performance.
Next, the children, under the diligent direction of music teacher Kaie Pallo, presented three incredibly beautiful songs. The concert ended with a rousing folk dance directed by Milvi Laan, which got everyone’sfeet tapping.
After the memorable concert, an offering of Estonian cuisine and coffee awaited all guests.
A big thank you to all teachers and hard-working folk for a wonderful job well done with the children and a big bow to Karin Nukk (Aunt Karin), who continues to live in our hearts.
Los Angeles Estonian Continuation School teachers: Milvi Laan, Kaie Pallo, Kadri Speek, Biret Rebbas and Leila McLaughlin. Teacher’s helpers: Susanne Tilk, Maarja and Mari-Liis Pallo.
Los Angeles Estonian Continuation School students: Anett Dugan, Iggy Glassman, Camena Habriga, Jonathan Hirn, Jake Hanson, Aivar Kaskla, Yette ja Naya Kiibus, Helena ja Kristian Laan, Dora-Liisa Meriste, Annamarie Paulos, Maya Salm, Thomas ja Lukas Seli, Karina Urm, Emil Veideman, Kaia Villand, Robert Pallo, Isabella Tipton, Toomas ja Ingrid Woods.
Wishing you a wonderful Mother’s and Grandmother’s Day.
Text Kristi Ibrus Hirn, translation Matti Riivald, photo Kiino Villand
Ajalooline kokkuvõte Kaie Pallo, text Reet Rand, tõlge Matti Riivald
Südames, meeles, laulus ja keeles, Eesti mu sünnimaa!
Los Angelese Eesti Segakoor asutati 1949.a. oktoobris. Esimeseks koorijuhiks valiti äsja Saksamaalt saabunud Rein Neggo. Koor asus tegevusse Eesti Seltsi allorganistasioonina. Esimene kontsert sai teoks 1951.a. kevadel Odd Fellows Hall’is. Nüüd asus koor viima eesti laulu ka teiste rahvuste ette. Eriti sõbralik vahekord loodi soomlastest hõimuvelledega. Eesti Maja muretsemise järel Los Angeleses kandus ka koori tegevus üle sinna. 1957.a sügisel toimus koorijuhi kohal muudatus. Kutsealased õppetööd sundisid Rein Neggo loobuma mõneks ajaks kooriga töötamisest. Uueks koorijuhiks valiti senine sõprusliige Jaak Kukk. Mõned aastad hiljem liitus taas Rein Neggo koori töösse. Koor tegutses eeskujulikus koostöös kahe koorijuhi käe all. Kuni 1970.a tegutses koor LA Eesti Seltsi Segakoori nime all. Sellest peale muudeti nimi Los Angelese Eesti Segakoor. 1971.a. astus koor Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul liikmeks. Segakoori tegevust on ilmestanud tema raugematu järjekindlus. Igal kevadel antakse korraline aastakontsert. Koor on kaasa teinud kõik Lääneranniku Eesti Päevad, kas osalise koosseisu või tervikuna.
Kooril on olnud kaks lippu. Esimese sini-must-valge trikoloori kinkis koorile Ida Klein. Teise, mille üks külg trikoloori vastas kujutab koori märki koori nime sõõris, kujundas Jaak Kukk. Lipu annetas koorile Sally Mets. Koori rinnamärgi kavandi valmistas kooriliige Arnold Paabus. Selleks on eesti rahvusvärvide kolmikule asetatud hõbekannel lehepärjas. Kooril on ka nö. Kuldmärk. Selle omanikud on praeguseks Rein Neggo, Jaak Kukk ja Kaie Pallo.
Koori motoks on “Südames, meeles, laulus ja keeles, Eesti mu sünnimaa!”. Muusika sellele kirjutas Jaak Kukk. Jaak Kukk on olnud koorijuhi ametis üle 50 aasta. Alates 2003. a sügisest juhatab koori Kaie Pallo. Hetkel on Los Angelese Eesti Segakoori ridades 21 lauljat.
Los Angelese Eesti segakoor linnulennult:
LES loodi: 1949
Koori esimene dirigent: Rein Neggo
Kõige staazikam laulja: Kuno Lill
Kõige noorem laulja: Mari-Liis Pallo
Kõige rohkem lauljaid: umbes 60
Hetkel lauljaid: täpselt 21
Praegune dirigent: Kaie Pallo
Koori lemmiklaulud: K. Unt “Üksteist peab hoidma” ja P. Sarapik “Ta lendab mesipuu poole”
Koor kui orkester: kamba peale mängitkase klarnetit, saksofoni, klaverit, kannelt, kitarri ja akordioni.
Los Angelese segakoori kauaaegne dirigent Jaak Kukk on Westholmi Gümnaasiumi poiss. Kodus klaverit klimberdades õppis ta selle instrumendi mängu pikapeale ise selgeks. Tõsisema muusikahuvi päris ta aga oma gümnaasiumi muusikaõpetajalt Tuudur Vettik’ult. Kooli ajal laulis ta oma kooli kooris ning mangis tsellot gümnaasiumi orkestris ja Tallinna Keskkoolidevahelises Sümfooniaorkestris, mille tegevus katkes sõja ajal. Sõjakeerises sattus noormees Saksamaale, kus ta alustas Erlangeni Ülikooli juures muusikateooria õpinguid. Sõjapõgenikuna Ameerika Ühendriikidesse jõudes ka see koolitee katkes…
Muusika on Jaak Kukk’e jaoks alati olnud tema esimene armastus. Ameerikas elades tuli aga ka praktiliselt mõelda, ning õppida endale elukutse, millega endale elatist teenida. Nii sai Jaagust edukas arhitekt. Mitme mõjuka arhitektuuribüroo juures projekti arthitektina töötades valmisid tema projektidena mitmed haiglad ja meditsiinihooned.
1949 a. loodi San Francisco eesti segakoor, mida noor muusikamees Jaak Kukk juhatama asus. Selle koori eestotsas sai oldud 5 aastat. 1957 a. Los Angelesse kolides rakendas ta oma musikaalset talenti Los Angelese segakoori juhatama asudes, seda Rein Neggo’ga kahasse. Paari aasta möödudes laulis Los Angelese segakoor vaid tema taktikepi all edasi. Koori elus on on paremaid ja halvemaid aegu. Koori õitseajal laulis ühtsetes ridades ligi 60 lauljat. Koori 25. juubeli puhul anti lausa välja segakoori juubeliplaat. Peale 46 aastat koori dirigendina andis 2003 a. Jaak Kukk oma taktikepi üle koori praegusele dirigendile Kaie Pallo‘le. Koori kõrghetkedeks peab Jaak Kukk kõiki Lääneranniku Eesti Päevi, kus Los Angelese segakoor kaasa on löönud. Samuti traditsiooniks kujunenud koori kevadkontserte. Aastaid on segakoor sõprust pidanud saksa naiskooriga “Frohsinn”. Kuigi kauneid kooriteoseid on palju, peab ta oma lemmikuks oma esimese muusikaõpetaja Tuudur Vettiku “Noktürni”, mida ta 1999. a. Los Angeleses toimunud Lääneranniku Päevadel dirigeerida õnnestus.
Kaie Pallo on pärit Võrust. Ta kasvas üles muusikat armastavas peres, kus üheltki perekondlikult ürituselt ei puudunud laul ega muusika. Tema muusikapisik on pärit emapoolsetelt vanavanematelt, kes laulsid ja mängisid erinevaid pille. Vanaisa klaverimäng insipireeris noort Kaiet niivõrd, et ise klaveri taha istudes seal samas kõiki lugusid järgi mängida proovis. Vanaema soov oli, et Kaie hakkaks klaverit õppima. Peagi leidis ta end koos emaga muusikakooli sisseastumiseksamitelt. Tema muusikaline teekond saigi alguse Võru Lastemuuskakoolist, mille lõpetades läks ta õppima Viljandi Kultuurikooli, mis praegu Viljandi Kultuurikolledzi nime kannab. Tema erialaks sai koorijuhtimine. Koorijuhtimise õpingud jätkusid ka Tallinna Konsistooriumi muusikaosakonnas, kus küll tema põhierialaks sai orel.
Kaiet köidab koorijuhtimise juures dirigendi ja lauljate vaheline kontakt. Tema suurim rõõm on kui koor oma lauluga suudab väljendada seda, mida ta näidata püüdis ja laulust ootas. Talle meeldib dirigeerida hoogsaid ja lõbusaid laule. Kaie lemmikuteks on K. A. Hermanni, M. Härma, A. Kunileid ja Säbelman. Kaie usub ja loodab, et koorilaul elab eestlaste südames veel kaua, kaua…
“In my heart, soul, song and language, Estonia, land of my birth”
The Los Angeles Estonian Mixed Chorus was founded in October of 1949. Rein Neggo, recently arrived from Germany, was elected as its first choir director. The choir began activities as one of the Estonian Association’s sub-organizations. The first concert was given in 1951 at the Odd Fellows Hall. Thus, the choir began introducing Estonian song to other nationalities. As a result, an especially warm association developed with our Finnish kindred brothers. After the purchase of the Estonian House, the choir’s activities moved to its halls. In the fall of 1957, Rein Neggo’s studies in preparation for the pastorate forced him to leave his duties as choir director and Jaak Kukk, a member of the choir’s friendship organization, was elected as choir director. Some years later, Rein Neggo rejoined the choir as co-director. The choir performed well in cooperation with and under the stellar direction of both men. The choir remained the LA Estonian Association Mixed Chorus until 1970. After that its name was changed to the Los Angeles Estonian Mixed Chorus. In 1971, the choir joined the West Coast Estonian Association. The choir’s activities have been buttressed by its unabated consistency. Every spring the choir presents its annual concert. The choir, either in whole or by some of its members, has participated in every West Coast Estonian days.
The choir has had two flags. The first blue-black-white tricolor was given to the choir by Ida Klein. The second, on which one side depicts the tricolor of the flag and the other side the choir’s pin within the circle of the choir’s name, was designed by Jaak Kukk. This flag was presented to the choir by Sally Mets. The choir lapel pin was designed by choir member Arnold Paabus. The upper half has as part of its design a silver harp within a wreath of leaves, with the lower half showing a vertical depiction of the colors of the Estonian flag. The choir also has a so-called gold pin. This pin has been awarded to only three persons thus far, Rein Neggo, Jaak Kukk and Kaie Pallo.
The choir’s musical motto is, “In my heart, soul, song and language, Estonia, land of my birth”. The music for the motto was composed by Jaak Kukk. Jaak Kukk directed the choir for over 50 years. Beginning in the fall of 2003, Kaie Pallo has been the director. Presently there are 21 singers in the choir.
Los Angeles Association Choir – At a glance
Founded: 1949
First Choir Director: Rein Neggo
Singer with the longest tenure: Kuno Lill
Youngest Singer: Mari-Liis Pallo
Greatest Number of Singers: 60
Present Number of Singers: 21
Current Director: Kaie Pallo
Choir Favorites: K. Unt “Üksteist Peab Hoidma” and “Ta Lendab Mesipuu Poole”
The choir as an orchestra: Various members play clarinet, saxophone, piano, guitar, accordion and zither
Longtime Los Angeles Estonian Mixed Choir director, Jaak Kukk, is a graduate of Westholm Gymnasium, a high-class secondary school. Playing around on the keyboard at home, he taught himself to play the piano. More serious musical studies followed at Westholm under the tutelage of Tuudur Vettik. As a student he sang in the school choir and played cello with the Gymnasium orchestra and the Tallinn combined high schools symphony orchestra, which was cut short by the onset of war. In the confusion of war, the young man landed in Germany where he started his musical theory studies at the Erlangen University. Arriving in America as a war refugee, even those studies ended.
Music has always been Jaak’s first love. However, living in America required some practical thinking and preparing for a profession with which to provide a living. Thus Jaak became a successful architect. Working at several highly-regarded architectural firms, he completed numerous hospitals and medical buildings throughout his career.
In 1949, Jaak Kukk became conductor of the San Francisco Estonian Choir. He led the choir for five years. In 1957 he moved to Los Angeles and lent his musical gifts to conducting the Los Angeles Estonian Mixed Choir in joint partnership with Rein Neggo. After a couple of years, the choir sang solely under his baton. Over the years, there have been good and bad times for the choir. During the choir’s heyday, as many as 60 singers raised their voices as one. At the 25th anniversary, the choir even recorded an album. In 2003, after 46 years as choir director, Jaak handed the conductor’s baton over to current director, Kaie Pallo. Jaak considers the choir’s high points to be the West Coast Estonian Days Festivals where the choir participated throughout the years as well as the traditional Spring Concerts of the choir. Over the years, the choir has had a choral friendship with the German women’s choir, “Frohsinn”.
Though there have been numerous choir works for which Jaak has an affinity, his favorite is still his first music professor, Tuudur Vettik’s “Nocturne”, which he was fortunate enough to direct at the 1999 Los Angeles West Coast Estonian Days.
Kaie Pallo hails from Võru, Estonia. She grew up in a music loving family where every family event included songs and music. Her musical interests germinated from her mother’s side grandparents who sang and played a variety of instruments. Her grandfather’s piano playing inspired young Kaie so much that she would right then and there sit at the piano and try to play the same tunes. Her grandmother’s wish was that Kaie begin studying the piano. And so it was that Kaie soon found herself with her mother taking a music school entrance examination. Her musical path began at the Võru Children’s Music School, from which she graduated and then continued her studies at the Viljandi Cultural School, which is today known as Viljandi Cultural College, where she became a conducting major. She continued her conducting studies at the Tallinn Consistorium’s music division, where, however, her major was the organ.
Having a connection between the conductor and the choir is what binds Kaie to her task. Her greatest joy comes from moments when the choir achieves that which she hopes her conducting will bring forth. She loves to conduct lively and joyful songs. Her favorites include compositions by K.A. Hermann, M. Härma, A. Kunileid and Säbelman. Kaie believes and hopes that choir music will live in the hearts of Estonians for a long, long time.
The historical overview of the choir Kaie Pallo, text Reet Rand, translation Matti Riivald
Tekst Reet Rand, tõlge Matti Riivald, foto Reet Rand
Eesti Köögi lugu sai alguse 2005. aastal Leila McLaughlin’i ja Mall Arusalu ühistest kokaprojektidest Los Angelese Eesti Majas. Teame, et sageli kaks kokka ühte kööki naljalt ära ei mahu. Mallil ja Leilal 
köögis omavahel lihtsalt klapib. Eesti Köögi ideeks oli pakkuda kord kuus eestipärast lõunat. Tagasihoidlikust ideest on väljakasvanud kena traditsioon ja kaubamärk. Käsil on juba viies hooaeg. Köögis toimetavad kolm naist: Mall, Leila ja Kaie. Neist igaüks toob Eesti Köögi tegemistesse midagi erinevat.
Leila – ideede autor. Leila tuleb suguvõsast, kus kõik pöörleb ümber söögi. Laud olgu alati toidu all lookas ning sellest ei tohi kunagi puudu tulla! See vana tuttav tunne elustub tema jaoks ka Eesti Köögis. Leila on kodus kokates täheldanud, et soolasega ta eriti katsetama ei kipu. Teeb mida on juba maast ja madalast õppinud. Retseptiraamatusse vaatab ta harva. Paluge tal teha sülti, kamararulli või pasteeti – palun väga! Magusaga on aga teine lugu. Leilale meeldib kokaraamatuid lehitseda ning alati uut magusapoolist katsetada.
Mall – erialalt toiduainete tehnoloogia spetsialist. Mallil on oma kogemuste najal välja kasvanud huvi proovida midagi uut ja huvitavat. Mall näeb alati suuremat pilti ning töötab pliidi juures suuremate pottidega. Tal on silma ka lille-ilu jaoks, ning lihtsaid nõkse kasutades saab toidulauast kaunis pidulaud.
Kaie – suur abiline, ilma kelleta poleks Eesti Kööki olemas. Tema teeb alati nii öelda platsi puhtaks! Peale hommikust köögitoimetamist on hea teada, et keegi hoolitseb selle eest, et kõik peale kööki korda jääks. Kaie jaoks on Eesti Köök saanud mõnusaks igakuiseks ürituseks. Saab nalja toidukoguste mõõtmisega ja söögi maitsestamisega. Ja pärast söömist ei pääse keegi kraanikausi ligi, sest tal on oma süsteem kuidas köök kiirelt ja kergelt puhtaks saada.
Eesti Köök on osalenud paljude heateguvusüritustel ja teinud annetusi erinevatele projektidele. Eesti Köök kattis toidulaua filmi “Laulev Revolutsioon” tutvustaval õhtul. Ühtlasi toetati annetusena ka filmi valmimist. Eesti Köök toetas rahaliselt ka “Kodu Kauniks” projekti raames toimuvat Fotostuudiot, kust keegi ei lahkunud tühja kõhuga. Projekti tulud läksid Los Angelese Eesti Maja remondi hüvanguks. Eesti Köök kattis ka laua Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ärilõunal eelmise aasta septembris. Mainimata ei saa ka jätta verivorstitalguid, mis ajakirjanduses Los Angelese vorstivabrikuks ristiti.
Köögi juurde kuulub ka tellimuste alusel toimiv kulinaarialett, kust saab soovi korral alati endale midagi maitsvat koju kaasa osta. Valik on rikkalik. Hätta ei jää Eesti Köök ka suuremate ürituste korraldamisega. Vastavalt tellija soovile ollakse valmis toitlustama kuni 200 inimest, sinna juurde kuulub mitmekäiguline pidulaud koos lauakujunduse ja kaunistustega. Menüüd püütakse hoida eestipärasena, seda uute ideedega rikastades. Nad on alati jälginud, et nende poolt pakutav oleks taskukohane ja maitsev.
Samal ajal traditsioone hoides proovib Eesti Köök oma tegemisi rikastada. Sellest hooajast on lisandunud tavapärasele lõunasöögile kohtumine külalisega. Külalisteks on kas külaliskokk või külaline meie endi hulgast, kes on nõus oma talenti teistega jagama. Tänusõnad siinkohal Jarno Trey’le, Aapo Pukk’ile, Maria Viidalepa’le ja Kersti Dennis/Amira’le ning külaliskokkadele Jüri Tint’le ja Leila emale. Eesti Köök ja Külalised projekti autoriteks on Reet Rand ja Aivar Kokamägi.
Eesti Köögi toimkond sobib ülihästi kokku. Igalühel on oma töölõik teada ning kõik kulgeb mängulise kergusega. Ainuke raskus selle juures on ennustamine. Nimelt on alati raske ette arvata, et kui palju rahvast just sel laupäeval kööki sööma tuleb? Toidust pole aga kunagi puudu tulnud! Kogemus ja oskus on tulnud aastatega. Ei ole suurt vahet, kas toita ära 10 või 100 inimest! Aastatega on neil tekkinud oma kindlad köögi patroonid. Ülejäänud sööjad on sageli mõistatuseks ning tihti ka meelivaks üllatuseks! Eriti tore on aga kui ka sõbrad leiavad aega sööma tulla.
Kallid Los Angelese eestlased, Eesti Köögi uksed Los Angelese eesti majas on avatud iga kuu kolmandal laupäeval! Ja lapsed söövad tasuta!
The Estonian Kitchen’s oh-so-tasty saga had its beginnings in 2005, with the combined culinary skills of Leila McLaughlin and Mall Arusalu. Now, it is understood that seldom do two cooks in a kitchen a masterpiece make. Yet, somehow, Mall and Leila are the perfect epicurean team. The idea was to present, once a month, an Estonian lunch. From a conservative idea has grown a nice tradition and “trademark.” And suddenly we have at hand the fifth season. Three women, Mall, Leila and Kaie, comprise the Estonian Kitchen’s staff. Each brings a specialty to the work.
Leila – idea author. Leila comes from a family where everything revolves around food. The table must at all times be well-laden and there should never be even a hint of a shortage. That
old familiar feeling lives for her in the Estonian Kitchen, too. In cooking at home, Leila has noticed that she doesn’t tend to lean toward trying things salty. Rather, she does what she learned growing up. Recipe books rarely get a look. Ask her to make sült (headcheese), “kamararulli” or pâté – please!! Desserts? Now, that’s a different story. Leila loves to peruse cookbooks and always try something new.
Mall – is a foodstuffs technology specialist. Mall has developed, through her experiences, an interest in trying something new and interesting. She always sees the big picture and works at the cooking range with the biggest pots. She also has an eye for the beauty of flowers, and using simple tricks, creates an elegant table setting.
Kaie – is a big helper, without whom there wouldn’t be an Estonian Kitchen. She always cleans up! After a morning of preparing the foods, it’s good to know that somebody will take care that everything is cleaned up afterwards. The Estonian Kitchen has become a comfortable monthly event for Kaie. Measuring and tasting of the day’s menu brings fun and laughter. And after everyone has eaten, no one can get near the sink, because she has her system for getting everything cleaned up easily and quickly.
The Estonian Kitchen has participated in many charitable events and donated to various projects.“Kodu Kauniks” project, the Estonian Kitchen also supported the Photo studio event, from which no one left with an unsatisfied appetite. That project’s income went to assist in the remodeling of the Los Angeles Estonian House. The Estonian Kitchen similarly set the tables for the Estonian Enterprise luncheon last September. And let us not forget the “Blood Sausage” bee or work party, which was christened in the news as the Los Angeles Sausage Factory. The Estonian Kitchen set the table and hosted the introducing of the film, “The Singing Revolution.” In addition, the completion of the film was also supported. Within the
The Kitchen also has an order desk, from which it is always possible to order something tasty to take home. The choices are rich, indeed. And even the larger event arrangements aren’t too much for the Estonian Kitchen. It is possible to provide for as many as 200 diners, which would include a wide-ranging menu with appurtenant table settings and decorations. The menus are intended to be Estonian, with new idea enhancements. They have always emphasized that their offerings are both cost effective and tasty.
At the same time, while adhering to tradition, the Estonian Kitchen tries to enrichen its activities. This season’s activities have included get-togethers with guests. As guests there could be a local culinary luminary or someone from within our own ranks who is willing to share their talents with others. Herewith, we offer our thanks to Jarno Trey, Aapo Pukk, Maria Viidalep and Kersti Dennis/Amira as well as guest cooks Jüri Tint and Leila’s mother. The authors for the Estonian Kitchen and Guest projects are Reed Rand and Aivar Kokamägi.
The Estonian Kitchen staff fits together extremely well. Each knows their responsibilities and everything progresses with playful ease. The only problem is with forecasting. Namely, it’s always tough to know in advance how many diners will be coming to “this” Saturday’s lunch. However, we’ve never run out of food! The passing of years has yielded understanding and experience. There really isn’t that much difference between feeding 10 and 100 folks. A firm committed clientele has developed over the years. Others are often baffling and often a pleasant surprise. But it’s especially wonderful when friends find time to come and eat.
Dear Los Angeles Estonians, the Estonian Kitchen’s doors at the Estonian House are open the third Saturday every month. And kids eat free!
Text Reet Rand, translated by Matti Riivald, photo Reet Rand
Tekst Maria Viidalepp, fotod Reet Rand, Aivar Kokamägi
Aprillikuu Los Angelese Eesti Köögi külaliseks oli vastselt Indiast naasnud idamaiste tantsude esitaja ning õpetaja Amira ehk Kersti Dennis, kes lisaks põnevale ettekandele andis kõhutantsust huvitatuile ka kahetunnise koolituse.
Las Vegasest Los Angelesse külla sõitnud tantsijanna täitis Eesti Maja ruumid idamaiste meeleolude ning naiseliku soojusega, sütitades oma kirega kõhutantsust huvituma nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Amira sõnul sobivat kõhutants nii ealiselt, kehakujult kui pikkuselt kõigile, välja arvatud laiskadele, milles said Amira workshopis osalejad ka ise veenduda. Amira esitatav tantsustiil pärineb Idamaadest, täpsemini Egiptusest, mis on oma liigutuste poolest vaoshoitum, ent tehniliselt see-eest märksa nõudlikum kui näiteks Türgi stiil.
Sensuaalse tantsu väljendusrikkus tagatakse peamiselt keha kõikvõimalike lihaste rütmilise liigutamisega. Amira soovitas kõhutantsu kui madala pulsisagedusega treeningut lihaste toonuse tõstmise ning liigesevaevuste vähendamise eesmärgil eelkõige lapseootel naistele ning julgustas tantsuga tegelema ka vanemaid inimesi. Meditsiiniõe haridusega ning Räpina talupidajate perest pärit Amira tuli Las Vegasesse 11 aastat tagasi ning seda tagasihoidliku sooviga oma inglise keele oskust arendada. Vene rahvusest isa ja Värska-Setu päritolu ema temperamendi pärinud Amira, kes oli juba Tartu üliõpilaspõlves avastanud enda jaoks flamenko-tantsu, leidis ka võõrsil tee tantsuni, milleks sedakorda oli kõhutants. India värvikirev kultuur oli Amirat paelunud juba varasest lapsepõlvest, mil kodulinna kinodes jooksid nõukogude korra kohaselt vaid vene ja india filmid. Amira meenutab, kuidas teda võlusid filmidest nähtud kaunid ja eksootilised naistegelased oma mustade paksude juuste, tumedate kulmude, ehete ning unenäoliselt värviliste rõivastega. Seega registreeris Amira end kõhutantsu trenni ilma kahtlusteta ning oli kohal isegi siis, kui näljatunne vahel kõhtu näpistas. Üsna pea sai Amira tantsijana tööd ühes restoranis ning sealt see kõik algas – esinedes ja teisi õpetadesläks ta tantsuga aina enam süvitsi, õppides nii tantsu kui idamaist kultuuri üha paremini mõistma ja tunnetama.
Nimetus „Bellydance“ pärineb läänemaailmast, kus seda peetakse enamasti meelt lahutavaks ning sensuaalselt flirtivaks tantsuks. Idamaailmas kutsutakse seda vana ürgset tantsustiili aga lihtsalt „tants idast“, mis algselt oli osa sünnitusrituaalist, kus maolike liigutuste ning lihaste rütmilise mänguga aidati sünnitajal sünnitada. Sünnitusest rääkides tasub mainida, et Amira on ka üks neist naistest, kes ei poolda tänapäeva stressirohket sünnitusprotsessi (USA) haiglates – statistika järgi sünnitab iga kolmas naine USAs keisrilõikega. Omaenda sünnituskogemust, kodus ja küünlavalgel, armastatud abikaasa ja sõbrannast ämmaemanda juuresolekul, peab noor naine vapustavaks elamuseks. Amira lapsekandmisajal valmis ka eriline DVD „Bellydance & Yoga for Pregnancy“, mis on mõeldud just lapseootel naistele.
Tänaseks on kõhutantsust kujunenud Amira jaoks justkui missioon, et kuulutada kogu maailma naistele: „Ole õnnelik sellisena nagu Sa oled loodud!“. Sellega viitab Amira Lääne ja Ida kultuurilistele erinevustele - läänelikult modellimõõtu iluideaalile tuntaks Ida kultuuris tõenäoliselt kaasa kui kõhnale vaesest perest tulevale naisele. Idamaine tantsustiil ülistab naise keha ning eelkõige selle kumerusi, mistõttu on raske leida (kõhu)tantsijat, kellest ei õhkuks enesekindlust, sära ja sütitavat rõõmu naiseks olemisest!
Maria Viidalepp
mariaviidalepp.wordpress.com
Vaata lisaks:
„Bellydance 101“ DVD, mis on olnud aastaid Amazoni müügiedetabelite tipus, olles ühtlasi oma zhanris üks hinnatumaid.
„Bellydance & Yoga for Pregnancy“ DVD, mis on mõeldud just lapseootel naistele.
www.amiralasvegas.com
www.amirasbelly.com
www.pregnantbellydance.com
Text Maria Viidalepp, photos Reet Rand, Aivar Kokamägi
Tekst Angelika Naris, foto Reet Rand
Lugupeetud koosviibijad!
Alustuseks tänan teid teie lahke kutse eest. On suur au olla teie juures nii olulise sündmuse puhul kui seda on Eesti Vabariigi aastapäev. Teie olete võibolla selles osas paremas seisus, et olete saanud avalikult seda päeva tähistada ka nendel aastatel kui Eestis elavad eestlased pidid seda päeva salaja ja ainult oma südames tähistama. Seda enam on hea meel tõdeda, et nüüd on kõikidel eestlastel õigus uhkusega oma isamaa sünnipäeva tähistada. Ja vahet ei ole, kus mandril või kus riigis see eestlane parasjagu elab või viibib. Arvan, et olulisem on ikkagi see, et ta seda südamest ja hingest teeks, mitte kohustusest. Tahan uskuda, et iga eestlane peab oluliseks Eesti algusaega ning tähistab seda vääriliselt. Tänapäeval peaksime rohkem rääkima ka ajaloost, nendest inimestest, kes on meie eesti vabadusele kaasa aidanud. Ja seda nii Vabadussõja ajal kui ka nüüd taasiseseisvumisel.
(Ja siinkohal suured tänud teile, kes te väga paljud aitasite kaasa sellele, et eesti saaks jälle vaba olla. Tänan teid selle pühendumise ning käega mittelöömise eest. )
Oleme uhked oma riigi üle ja selle üle, et nii väikesearvulisena oleme suutnud säilitada oma keele, kultuuritraditsioonid, emakeelse hariduse. Milline siis on hetkeolukord Eestis 2010 aasta alguses?
Eesti rahvaarv oli 2005 aastal- 1 347 510; 2006- 1 343 000; 2009 aastal- 1, 340 935 inimest, nendest noori on 25 %. Kahjuks näitavad arvud noorte vähenemist järgnevatel aastatel. Prognoosi kohaselt on aastal 2014 noorte osakaal elanikkonnast vaid 13%.
Iive on olnud 2003 aastal -5116; 2005aastal -2966; 2007 aastal-1634
Eestlastest noorte osakaal noorte hulgas on keskmiselt 73 %. Maakonniti: 100% Hiiumaa, 99% Saaremaa, 97% Võru, Viljandi, Põlva. Kõige väiksem on eesti keelt kõnelevate noorte arv Ida Virumaal- 21%, Tallinnas 55%
Eestis tegutseb hetkel 82, nendest 3 muukeelsetena algkooli, 261 põhikooli, nendest 21 muukeelsena ja 246 keskkooli või gümnaasiumi, nendest 75 muukeelsena. Kutsekoole on 45 ja 68 kõrgkooli. Kõrgkoolidest on paljud rakenduslikku kõrgharidust andvad aga ka paljud on erakõrgkoolid. Riiklikke ülikoole on 6: Eesti Kunstiakadeemia, Maaülikool, Riiklik Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Muusika ja Teatriakadeemia, tallinna tehnikaülikool. Kõrgkoolis õpib 68 400 noort.
PISA uuring (15 aastaste õpilaste õpitulemuste hindamise programm, mida viiakse läbi iga 3 aasta tagant) näitas meie jaoks häid tulemusi. Eesti õpilaste tulemused olid: looduse ja tehnoloogia vallas maailmas 5. ja Euroopas 2. kohal; funksionaalses lugemises maailmas 13. ja Euroopas 8. kohal; matemaatilises kirjaoskuses maailmas 14. ja Euroopas 7. kohal.
Eestis töötus on hetkel järjest suurenev 2008 aasta alguses 4% ja 2009 aasta alguses 7% ja hetkel 14,4%, ehk 93 400 inimest ja see arv kasvab lausa iga päevaga. Töökohti on pakkuda 1700, aasta varem oli neid veel 3 korda vähem.
Noored tööturul: töötuse määr on 15,7%. Siin näitavad arvud seda, et mida parem haridus, seda rohkem on võimalik tööd saada.
Tervis: esmase puudega noori alla 16 aastaste seas 1200 üle 16 aasta 800. Noorte hulgas üldine tervis: väga hea 88,2%, ei hea aega halb 10,1% ja halb 1,7%.
HIV nakkused : alla 14 aastaste hulgas 108, 15-19 aastased 1500, 20 kuni 24 aastased 1632 meest, 643 naist, 25- 29 aastased mehed 763, naised 258, üle 30 aastased 763 meest, 265 naist. Selle aasta alguseks on Eestis registreeritud 7300 HIV viirusekandjat, tegelik arv võib olla 12 000. HIV positiivseid lapsi on sündinud 34.
Õigusrikkumised 100 noore kohta: Lääne virumaa- 4,4; Läänemaa 3,55; Põlvamaa 3,4; Hiiumaa 3,23. Keskmine 2,56 ; väikseim Saaremaa 1,36; Ida- Virumaal 2,16.
Noorsootöö:
Eesti suurimad noorteorganisatsioonid:
Noorteühing Tugiõpilaste oma ring TORE
Noorteühendus Elo, liikmeid ligikaudu 700
Eesti 4H, liikmeid ligikaudu 700
Skautide Ühing, liikmeid üle 1000
Gaidide Liit, liikmeid ligikaudu 700
Kodutütred, liikmeid 3400
Noored Kotkad, liikmeid 3200
Neli viimast noorteorganisatsiooni on nii-öelda skautlikud organisatsioonid
Skautluse eesmärk on aidata kaasa noorte haridusele, tuginedes skaudiseadustele ja -tõotusele, aidates seeläbi muuta maailma paremaks ja arendada noori vastutustundlikeks isiksusteks, kes on ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed.
Selle eesmärgi täitmiseks pakub skautlus, kui mitteformaalne hariduslik liikumine, noortele nende isiksuse kujunemisaastatel arendavat tegevust..
Inimene saab olla täiuslik ainult siis, kui ta pöörab tähelepanu oma isiksuse füüsise, intellekti, tunnete, sotsiaalsuse, hinge ja iseloomu – arendamisele ning meid ümbritsevale keskkonnale ja ühiskonnale.
Gaidlus on suur mäng noortele, mille nad ise loovad ja milles kaasa mängivad. Kui seda õigesti mängitakse, on see lõbus, põnev, õpetlik ja kaasakiskuv. Mängu sihiks on suunata noori enesearendamisele, et neist kasvaksid terved, ausad ja vastutusvõimelised inimesed, kes suudavad elus ise hakkama saada ning arvestada enda ja teiste vajadustega.
Kui Skaudid ja Gaidid on rahvusvahelised organisatsioonid, siis Kodutütred ning Noored Kotkad on ainult eestis tegutsevad noorteühendused. Nendes organisatsioonides pöörame rohkem tähelepanu isamaalisele kasvatusele: peame au sees Eesti ajaloosündmusi ning traditsioone, tähistame rahvakalendritähtpäevi.
Ma arvan, et teie vaimsus ja teie vabaduseideed elavad edasi just nendes neljas organisatsioonis
Pisut lähemalt siis ka Kodutütardest ning Noortest Kotkastest: Oleme organisatsioonid, mille algusaastaks on 1932 ning 1930. Mõeldud on üks nendest siis tütarlastele ning teine noormeestele. Eesmärgiks on kasvatada lojaalset riigikodanikku, inimest, kes on eeskujuks, kes armastab oma kodu ja lähedasi aga ka Eestimaad.
Kuna aga need kaks noorteorganisatsiooni on Kaitseliidu eriorganisatsioonid, siis väike tutvustus Kaitseliidu olemusest.
Ühegi riigi riigikaitse ei püsi vaid kaitseväe ja riigikaitset õppinud õppurite toel, olulisim roll on siin lojaalsetel kodanikel, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel. Hea võimalus selleks on loodud Kaitseliidu näitel, kuhu kuuluvad võrdsetel alustel erineva elukutse, haridustaseme, sotsiaalse staatuse ja vanusega inimesed.
KAITSELIIT on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud.
KAITSELIIDU ÜLESANNE on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
Eesti kodanik saab realiseerida soovi rakendada osa oma vabast ajast organiseeritud riigikaitsetegevuses osalemiseks Kaitseliidu liikmeks astudes. Organisatsioonil on põnev ajalugu ja kuigi tegu on vabatahtlikke koondava organisatsiooniga, on tal üleriikliku ja erinevaid sihtrühmi haarava organisatsioonina täita Eesti riigikaitses oluline roll. Lisaks oma põhitegevusele – regulaarne sõjaline väljaõpe malevates – pakub Kaitseliit laialdasi võimalusi riigikaitset toetavaks tegevuseks oma eriorganisatsioonides. Lisaks Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele (Kodutütred, Noored Kotkad) on eriorganisatsioon ka naistele – Naiskodukaitse
Kaitsealase ettevalmistuse läbiviimise kõrval abistab Kaitseliit politsei ja päästeameti tööd, korraldatakse militaarvõistlusi, tegutsevad oma spordiklubid ja arendatakse seltsitegevust ja hoitakse kontakte teiste naabermaades tegutsevate analoogsete organisatsioonidega.
Hetkel kuulub Kaitseliitu 11800 meest, kes tegutsevad 15 malevas. Kui lisada nendele meestele juurde naised ja noored, võime tõdeda, et kaitseliitu kuulub ligi 20 000 Eesti inimest. Kõikide malevate tööd kordineerib Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste koos Kaitseliidu peastaabiga, mis asub Tallinnas. Peastaabis töötab 124 inimest ning kui lisada nendele palgalsitele malevates teenistuses olevad inimesed, keda on 332, on Kaitseliidu ligi 20 000 liikme tegevust tagamas ning abistamas 456 palgalist. Mina Kodutütarde peavanem nagu ka Naiskodukaits eesinaine ning Noorte Kotkaste peavanem allume otse Kaitseliidu ülemale.
Uuringud kinnitavad, et Eesti noored usaldavad Kaitseliitu. Turu-uuringute aktsiaseltsi 2009. aasta kolmanda kvartali arvamusküsitlusest selgub, et Kaitseliitu usaldavaid inimesi on keskmisest enam 15 kuni 19 aastaste noorte seas. Samuti on Kaitseliidu usaldusväärsus teiste Eesti institutsioonide pingereas üle keskmise eesti suhtluskeelega ettevõtjate, juhtide, tippspetsialistide ja üliõpilaste hulgas. Üle keskmise usaldavad Kaitseliitu ka kõrgema sissetulekuga inimesed, eriti väiksemates linnades ja maal. Regiooniti on Kaitseliidu populaarsus kõrgeim Lääne-, Kesk- ja Lõuna – Eestis. Usaldus Kaitseliidu vastu on jätkuvalt keskmisest madalam vene suhtluskeelega inimeste seas, regiooniti Tallinnas ja Ida-Virumaal.
23 Eesti institutsiooni pingereas jagas Kaitseliit 2009. aasta kolmandas kvartali usaldusväärsuse poolest koos Vabariigi Presidendiga 9.-10. kohta.
Kolmapäeval 17. veebruaril tähistati vääriliselt Järvakandis KL taasloomise 20. aastapäeva.
”Kaitseliidu rolli on raske alahinnata. Meie inimesed on olemas kõikjal Eestis ja nende peamiseks relvaks on nende vaba tahe. Selline jõud on meie riigi üheks peamiseks tugisambaks” rõhutas Järvakandis KL ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.
Naiskodukaitse on üks kolmest Kaitseliidu eriorganisatsioonist. Nende ülesanne on Kaitseliidu abistamine Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel, kodanike julgeoleku kindlustamisel ja teiste ülesannete täitmisel. Laiemalt võttes on Naiskkodukaitse eesmärgiks pakkuda naistele tegutsemisvõimalust riigikaitses, andes neile erinevat laadi õpet.
Selleks, et nendele pandud ülesandeid võimalikult hästi täita on NKK liikmed jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialarühmadesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet. Praegusel hetkel tegutsevad naised järgmistes erialagruppides: side/staap, meditsiin, toitlustamine, propaganda, formeerimine ning Kodutütarde juht.
Naiskodukaitsjaid on hetkel 1300 ning nende arv kasvab pidevalt. Palju on sellele kaasa aidanud ka see, et eelmisel aastal asusid malevates tööle ka NKK palgalised instruktorid, siiamaani olid nad hakkama saanud vaid vabatahtlikega.
Poeglastele mõelnud noorteorganisatsioon Noored Kotkad tegutsevad samuti 15 malevas, organiseerunud noormehi on 3000ning noortejuhte paarsada. Noorte Kotkaste eesmärgiks on suunata noori õigele teele- kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Nad loevad oma südameasjaks aidata Eesti riigil kasvatada noortes armastust oma kodumaa , austust oma vanemate ja sõprade vatsu. Arendada neis oskust olla iseseisvad ning tulla toime erinevates olukordades. Samuti on olulisel kohal noorte kehaliste võimete arendamine ning tervislike eluviiside tutvustamine. Väga paljud noorkotkas jätkavad oma tegevust täisealisena Kaitseliidu ridades, osad õpivad edasi Sõjakoolis, asuvad tööle Kaitseväkke ning mitmed on osalenud välismissioonidel Afganistanis, Iraagis, Bosnias.
Nüüd aga lähemalt minu organisatsioonist ehk siis Kodutütardest. Miks ma ütlen minu organisatsioon, aga seda seepärast et olen juba 14 aastat olnud seotud selle väga toreda ja vajaliku ühendusega ning peaaegu juba 8 aastat seda juhtinud ja tunnen et see ongi just see organisatsioon kuhu tahan panustada
Meie rühmad tegutsevad igas maakonnas, meil on 232 noortejuhti, 15 palgalist noorteinstruktorit ning 3200 kodutütart. Oleme juba paar aastat olnud Eesti suurim noorteorganisatsioon.
Noortejuhtide poolt tehtav noorsootöö on suunatud neidude heade isikuomaduste, toimetulekuoskuste ja isamaalise eluhoiaku arendamisele Korraldatakse koonduseid, laagreid ja retki, erinevaid sportlikke ettevõtmisi, isetegevusõhtuid, ekskursioone riigikaitsestruktuuridesse jne. Kuigi meil on aastas ligi 600 erinevat üritust, oleme just kõige nähtavamad Võidupüha paraadil. Alati on meid paraadirivis ligi 70 koos meie lipuga. Oleme olnud ka võidutule saatjateks. Eelmisel aastal oli meie kodutütardel austav ülesanne olla osaline Võidusamba avamistseremoonial ja seda nii etenduses osalejatena kui ka võidutule saatjatena.
Lisaks kodustele tegemistele on Kodutütardel väga head koostöösuhted Läti ja Leedu noorteorganisatsioonidega, Uuemad kontaktid on Rootsi, Soome ning Norra sarnaste organisatsioonidega. Väga pikaajaline koostöö seob meid Ameerika- Eesti heatahte Seltsiga , tänu neile on üle 40 noore inimese saanud võimaluse osaleda Kajaka salga õppeprogrammis, nendest neljandik on olnud kodutütarde liikmed. Tean, et ka paljud teie hulgast on aidanud eesti noortel külastada Ameerikat, siin õppida ning kogemusi omandada ning suured suured tänud teile selle eest.
Kodutütred tähistasid kuu aega tagasi organisatsiooni 78. aastapäeva.
Me oleme vastu pidanud ja edasi arenenud. Meie tugevus seisneb meie identiteedis. Oleme juurtega organisatsioon ning kanname tänagi neidsamu tõekspidamisi, mida meie eelkäijadki. Teadmine, et oleme suutnud säilitada meie organisatsiooni põhiväärtused ja kultuuri, annab kestmajäämise tunde.
Me oleme ka täna valmis arendama ja suunama noori, andes neile mitte ainult elus hakkamasaamise oskuse vaid lisaks ka märkamise võime. Tahame et meie kodutütred oskaksid näha teisi enda kõrval, et nad oskaksid märgata olukordi, kus on just nende abi vaja , et nad tunneksid ära headuse ja hoolivuse ning suudaksid seda ka ise pakkuda.
Ja et nad jääksid alati seotuks Eestiga. Me püüame nendesse istutada isamaa armastuse seemne, mis saaks tulevikus nende südametes õitseda.
Ma tean, et meie noortejuhid teevad tänuväärset ning head tööd. Eriti maakoolides, kus vahel isegi pooled koolipere liikmetest on kodutütred ning noored kotkad. Seal tullakse pidulikel tähtpäevadel vormis kooli, lauldakse uhkusega Eesti hümni ning osatakse austada Eesti lippu.
Eelmisel omaloomingukonkursil kirjutasid tüdrukud oma mõtteid kodutütarde seaduste ja kodutütreks olemise kohta ja meeldiv oli lugeda, et nad ise tunnetavad oma vastutust selles organisatsioonis. Triin Tartumaalt kirjutab:
“Kui mõelda kodutütrele, siis arvatakse, et kodutütre ainukeseks kohustuseks on käia võimalikult palju laagrites ja muudel sellistel üritustel ning kanda ilusat kollase tutiga mütsi ja kollast rätikut… Tegelikult nii see pole. Kodutütrel on palju kohustusi. Need kohustused pole kindlasti mitte sellised, mida peab kohutavalt vastu tahtmist täitma, kuigi jah, need nõuavad ka pingutamist. Tuleb harjuda sellega, et kui astud kodutütreks, astud ühtlasi ka lähemale isamaale.”
Mina usun, et toredaid kodutütreid tuleb üha juurde ja juurde ning tegevust jätkub aastateks. Olen Triinuga nõus.
(Mul on siiralt hea meel, et kodutütarde jaoks on olulised ausus, usaldus ning üksteisemõistmine. Birgit Jõgevalt arvab nii:
“Usaldus on üks suuremaid aluseid inimestevahelisele suhtlemisele. Kui inimesed üksteist ei usaldaks, võiks tekkida kaos. Eriti usaldatav peaks aga olema kodutütar. Kodutütar, keda ei saa usaldada, tuleks minu arust organisatsioonist välja visata, sest paljud asjad siin maailmas sõltuvad usaldusest. Kodutütar peab olema usaldatav, sest kui ei saa usaldada kodutütart, keda siis veel?”)
Samas nad tunnetavad ka seda, et olles koos, suudavad nad rohkem. Nad saavad läbi Kodutütarde organisatsiooni aidata kaasa paljudele asjadele. Saavad hoida elusana meie esivanemate traditsioone, aidata säilitada eestlust, kujundada enda ümber sõbralikku keskkonda. Miina Tallinnast on oma mõtteid väljendanud järgmiselt:
“Arvatakse, et mida need Kodutütred ikka kaitsevad, nad on ju noored tüdrukud ega saa kunagi sõtta minna. Kodutütred kaitsevad pärandit, mille on meile andnud eelnevad põlvkonnad. Usun, et Kodutütred on Eesti Vabadusvõitlusega rohkem kursis kui võib-olla tavaline noor.
Samamoodi nagu on igal Kodutütrel oma kodu on ka organisatsioon talle kodu, suur pere. Sellele mõeldes meenuvad mulle unustamatud hetked suurlaagritest, kus terve suur Kodutütarde ja Noorte Kotkaste pere lõkke ääres istub ja ning juba ammu pähe ning südamesse kulunud laule laulab. Sellistel hetkedel tundub, et need ongi elu ilusaimad hetked: suvi, lõke, sõbrad ning südamesoojus. Samamoodi nagu armastan oma kodu, armastan ka seda organisatsiooni. Oma isamaa armastuse olen Kodutütardest saanud ning ei tea kas oleksin selle avastanud kui minust poleks saanud Kodutütart.”
Miina on mulle öelnud ka seda, et Eesti hümni kuulates tulevad tal alati pisarad silma, uhkusepisarad.
Nende noorte inimeste mõtteid lugedes, võime tõdeda, et meie kodutütardel on piisavalt nutikust ja arukust, töökad käed ja süda õiges kohas ning nende hinges on alati koht Eesti jaoks.
Järvamaa tüdruku Sirle sõnades peitub soovitus meile kõigile:
„Kodutütar on elurõõmus. Talle on võõras tõsine ja kurb olek, sest naeratades mööduvad päevad päikselisemalt. Kui sa naeratad, siis inimesed naeratavad sulle vastu. Igale problemile ja murele on alati lahendus. Seega, kui midagi viltu läheb ära heida kohe meelt. kõik läheb lõpuks hästi. Kui abi palud või ise rohkem pingutad, saab kõik, mis muret tegi lõpuks korda.”
Võtke teiegi see mõte endaga kaasa. Lõpetada tahan meie Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnadega: „Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. See on meie tegelik jõud, millest saame vaid ise loobuda või seda loovutada.
Hoidkem siis kokku ja tundkem koosolemise rõõmu, vaatamata sellele, kus keegi elab. Anname kõik ka edaspidi oma panuse Eesti hüvanguks ja meie endi rõõmuks.
Ma ei tunne teid piisavalt , kuid usun, et ka kõigi teie südametes on sügav kodumaa- armastus, vaatamata sellele millistel asjaoludel olete te oma isade maalt lahkunud või kui kaua teil ei ole olnud kokkupuudet Eestiga. Ja isegi siis kui te just iga päev ei mõtle oma juurtele, arvan, et just sellistel päevadel nagu täna soojendab teadmine, et olete eestlased, teie südant ning panem silmad särama.
(Tean, et paljud arvavad, et kõik eestlased, kes elavad välismaal peaksid Eestisse tagasi tulema. Muidugi oodatakse teid seal, kuid ma arvan, et eestluse ideed saab kanda edukalt ka väljaspool eestit. Iga inimese elutee on erinev ja otsused , mis tehakse on ju ikkagi endast lähtuvalt tehtud. Aga käige tihti Eestis, et ei ununeks eesti keel ega tuhmuks eesti olemus, õpetage oma lastele seda keelt ning aidake neil omada ka eesti meelt. Ja kui avaneb võimalus, muidugi tulge Eestisse elama ning andke oma panus meie riigi arengusse.)
Soovin teile kõikidele uute mõtete õnne,
mõistuse põnevust,
mõistmise võidurõõmu,
pilgu selginemist,
kuulmise teravnemist,
sirutumist uute avastuste poole,
naudingut nii minevikust kui olevikust,
soovin teile loovuse rõõmu
ja muidugi soovin meile kõigile toredat Eesti Vabariigi aastapäeva!
Lugupidamisega
Angelika Naris
Kodutütarde peavanem
Tekst Maria Viidalepp, foto Reet Rand
mariaviidalepp.wordpress.com
Los Angelese Eesti Maja korraldab alates aasta algusest uut üritustesarja „Eesti Köök ja Külalised“. Endisele iga kuu kolmandal laupäeval toimunud Eesti rahvusroogade maitsmisele lisandus jaanuarist ka võimalus vahetu ettekande kaudu lähemalt tutvuda mõne Californias elava ja oma erialal silmapaistva eestlasega. Ürituse ühe korraldaja Reet Ranna eestvedamisel oli Jaanuarikuu ja ühtlasi ka sarja esimeseks külaliseks eratreenerina töötav Jarno Trei. Käesoleval kuul veetsid aga Los Angelese eestlased meeldiva pärastlõuna koos Eesti portreekunstniku Aapo Pukk`iga, kes jõudis tunniajase tutvustuse jooksul anda ülevaate nii oma loometööst kui kunstnikuteest ning vastata mitmetele küsimustele, millele vastuse sõnastamine „aitab kinnistada ka pilti ise-endast“, nagu kunstnik ettekande lõpul tõdes.
Harva oma idüllilisest elukohast, rannikuäärsest Palos Verdesest lahkuda raatsiv ja kirjult kärarikka Los Angelese poole teed ette võttev kunstnik Aapo Pukk koos abikaasa Helge ja pisipojaga, oli 20. veebruaril Eesti majja kaasa toonud lisaks laudadele jaotatud uudiskirjadele (Aapo Pukk Gallery Newsletter) ka raamitud reproduktsioonid kolmest oma auhindadega pärjatud tööst ning mahukad kaustad, mis olid täidetud fotodega tema loomingust läbi aastakümnete. Soovijatel oli võimalus osta koos pühendusega ka kunstniku kõige uuem, kolmas, kataloog, mis sisaldab valikut 44. aasta jooksul valminud töödest ning kus on esitletud : „Portreed kõrvuti impressioonidega. Abstraktsus kõrvuti reisipiltidega. Tellimus kõrvuti unenäoga.“, nagu kirjeldatakse albumi sisu selle kunstniku loomingu ja elu üle mõtisklevas prelüüdis.
Laupäevase ettekande käigus rääkis kunstnik oma kokkupuudestest erinevate inimestega ning nende eluteede jälgimise tulemusel arenenud vaistlikust inimesetundmisest. Samuti ka oma inspiratsiooni kui põnevate karakterite otsingutest ning leidmistest, oma alguspäevade mõningasest ebakindlusest ning järk-järgult töö ja sihikindlusega saavutatud enesekindlusest, mida illustreeris lõbus, ent aus vastus ühe publiku seast esitatud lustakale küsimusele, et kas kunstnik läheks kui homsel päeval tuleks Washingtonist kiri palvega teha president Obamast portree: „Muidugi läheksin! Kui tavaliselt öeldakse, et ei löö risti ette ja minnakse. Siis ma lööksin risti ette ja läheksin!” Aapo Pukk’i siiras ent elegantne enesetutvustus avas kuulajatele hetkeks ka kunstniku sisemise külje. Mida teha kriitikaga, millega tuleb tihti paljudel loomeinimestel oma karjääri jooksul rinnutsi seista? Sellistel hetkedel soovitab kunstnik Aapo Pukk: „ Kui nad ei olnud minuga minu loomeprotsessi ajal, miks peaksin nende arvamust kuulda võtma siis praegu?“.
Kunstnikul oli varuks ka väike üllatus oma kuulajatele. Lähtudes talle esitatud küsimuste sisulisest olulisusest premeeris ta kaht küsijat kauni plakatiga oma töödest. Vastused küsimustele, mis panid kunstniku endasse süvitsi vaatama ja oma loomingule seletust otsima, andsid aimu portreekunstniku tehnikavalikutest ning portreteeritavate ilmete, pooside ja neid ümbritseva keskkonna erisuguste kujutamise põhjustest, sõltuvalt kas kunstniku enda nägemusest portreteeritavast kui ka näiteks pildi tellijate isiklikest tundmustest, soovidest ning tähendusest seoses kujutatava(te)ga.
Lõpetuseks käis kunstnik välja ka oma kauaaegse soovi maalida portree näiteks mõnest Eesti väikekülast pärit vanast naisest. Enamasti noorust maalinud portretist hindab nii esteetilist kui hingelist kogemust, mida pakub rikka aastatepagasiga inimese kujutamine ning vihjab seoses sellega ka oma ühele lemmikmodellile saalis, vanemale härrasmehele, kelle juures ta hindavat eriliseks kasvõi juba tema elegantset naeru- ja miimikakurdudega nägu. Aapo Pukk`i kõige hilisemaks tööks on LA Eesti Seltsi ühe kunagise juhtfiguuri Bernard W. Nurmseni portree, mille avamine toimus 28. veebruaril 2010 Eesti Majas pidulikul Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel ning millest jäi Kungla saali üles riputatuna mälestus nii Aapo Pukk`i külastusest kui Ben Nurmsalust , rõõmustamaks Los Angelese eestlasi ja nende külalisi.
Aapo Puki loominguga võib tutvuda tema kodulehel
www.aapopukk.com
Aapo Pukk on sündinud 3. oktoobril 1962 aastal Tartus. Tema isa oli tunnustatud luuletaja, maalija ja õpetaja Aleksander Suuman, ema Laine Pukk õpetas kolmkümmend aastat Tartu Lastekunstikoolis, kust sai Aapogi oma esimese kunstialase hariduse. Aapo Pukk on lõpetanud Tallinna Kunstiakadeemia graafika erialal. 1991 aastal algas tema vabakutselise portreekunstniku karjäär. Esimesest personaalnäitusest Tallinna Lillepaviljonis 1992 a. sai alguse ülemaailmselt tunnustatud portreekunstniku karjäär. Alates 1999 on Aapo Pukk Ameerika Portreekunsti Ühingu liige. Eesti televaatajatele on Aapo Pukk tuntud Eesti Televisiooni saatesarjast “Mõttemaal”, kus Aapo maalis portreid Eesti tuntud inimestest neid samal ajal intervjueerides.
Los Angelese Eesti Segakoori kevadpidu toimus 16. mail, 2009
Los Angelese Eesti Segakoor esitab
ÜKSTEIST PEAB HOIDMA
Koori juhatab Kaie Pallo
Klaveril Matti Riivald
